Tuntud notari Priidu Pärna sõnul on Eestis testamentide tegemine tõusuteel, kuid paljud neist kubisevad hirmudest. Näiteks ei tea testamendi koostajad tihtipeale sedagi, kas ja kui palju neil lapsi on.
Notar: testamentide tegijad ei tea isegi, kas ja kui palju neil lapsi on
Pärna astus üles Pärnu Juhtimiskonverentsil, kus kõneles peamiselt pärimise ja testamentide koostamisega seotud murekohtadest. «Kunagi oli üks reklaam, mis ütles, et võidab see, kel surres on rohkem asju. Minu kogemus notarina ütleb küll seda, et pigem on hea, kui neid asju surres just vähem on,» alustas tuntud notar ettekannet.
Mehe sõnul tehakse Eestis aastas umbes 7000 testamenti ja see arv on pidevalt tõusuteel. Üks põhjus on see, et Eesti inimeste varakus aina kasvab. «Meil on, mida pärandada ja pärida,» lisas ta.
Lisaks on testamentide arvu kasvu taga keerulised kaasaegsed peresuhted. «Klassikalist perekonda kolmest põlvkonnast me ei pruugi enam näha. Pooled paarid ei astu abiellu. Vaja on eraldi reguleerimist,» selgitas Pärna.
Peale selle võimaldab testamendi tegemine likvideerida võrdse pärimisega tekkida võivat ebaõiglust: näiteks lubab see vahele jätta põlvkondi ja anda vara üle nooremate ja võimekamate kätte.
Ei taheta enam annetada
Pärna, kes testamentide koostamisega igapäevaselt tegeleb, tõi välja neli peamist hirmu, millest need kõnelevad.
Esimene hirm on Pärna sõnul see, et paljud inimesed ei tea ise ka, kes on tema lapsed. «Kui inimesel on olnud palju lühisuhteid või lapsi, kelle isana pole teda registrisse kantud, siis kardetakse, et need tulevad pärast surma DNA test näpus ja löövad kaardipaki segi,» kirjeldas Pärna. Notar on teinud näiteks testamente, kus «härra jätab kogu oma vara ainsale lapsele, kes seaduse järgi oleks nagunii tema pärija, aga ta lihtsalt kardab, et keegi tuleb vahele».
Teiseks kõnelevad testamendid Pärnu kogemuse järgi hirmust, et inimesel on liiga palju lapsi erinevate kaaslastega, ja et kõik tulevad sinu kallal närima. «Näiteks sul on täiskasvanud lapsed varasemast kooselust, aga seaduse järgi peaksid sinu päranduse saajad olema uus nooruslik abikaasa ja alaealised lapsed. Oi kui palju vaidlemist tuleb sel teemal,» rääkis Pärna.
Kolmandaks räägivad testamendid hirmust, et inimesed ei tea, kes nende lastest on võimelised äri ja elus nähtud vaeva väärikalt jätkama. «Täna saad oma töökohal turvakaameraga luurata oma kliente. Kuidas leiutada sellist kaamerat, mis töötaks teispoolsusest? Sa ju ei taha, et su vara läheks jagamisele järeltulijale vahel, kes on saamatud ega jõua kokkuleppele,» kirjeldas Pärna.
Neljas enimlevinud tunnus on see, et inimesed ei taha enam teha surmajärgseid heategusid. Pärna sõnul ei tunnetata enam vajadust ühiskonnale midagi tagasi anda. «Annetajad on üksikud eakad inimesed, aga mitte jõukad inimesed,» ütles Pärna ja lootis, et siinkohal läheb tulevikus olukord veidi paremaks.