Puudus käes: metsanduse ja puidutööstuse erialad noortele huvi ei paku

Raietööline. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Viimastel õppeaastatel on kõrgkoolide metsanduse ja puidutööstusega seotud erialadele sisseastumine vähenenud umbes 13 protsenti, kuid vajadus kõrgharitud tootmisjuhtide vastu aina kasvab.  

OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringu järgi toob tehnoloogia areng kaasa suurema vajaduse nutikate metsamasinate (harvester, forvarder) juhtide ning CNC-pingi operaatorite järele. Tulevikus on tööd vähem raietöölistel ning mehaaniliste puidupinkide operaatoritel.

OSKA vanemanalüütik Rain Leoma sõnul on alates eelmisest õppeaastast kutsekoolide õppemahtusid muudetud, et tagada vajalike töötajate väljaõpe tuleviku tarbeks. «Näiteks CNC töötlemiskeskuse operaatori õppesse on vastuvõtt suurenenud poole võrra ning mehaaniliste puidupingioperaatorite õpet on vähendatud ühe kolmandiku võrra,» lausus Leoma.

Metsanduse ja puidutööstuse uuringu ettepanekute elluviimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et üldharidus- ja kutsekoolide parem koostöö aitaks valdkonna erialadele rohkem õppureid leida. Koole kutsuti üles näiteks gümnaasiumiastme ainete õpet integreerima ja üksteise õppebaase kasutama.

Uuringu andmetel on juurde vaja kõrgharidusega tootmisjuhte, tootearendajaid ja materjaliteadlasi. Ülikoolide hinnangul aga noored neid erialasid piisavalt ei vali. Rain Leoma tõdes, et viimastel õppeaastatel on kõrgkoolide metsanduse ja puidutööstusega seotud erialadele sisseastumine vähenenud umbes 13 protsenti. «Juhul kui Eestisse ehitatakse plaanitavad puidurafineerimistehased, võib meil puudu jääda puidukeemiaspetsialistidest,» ütles Leoma.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendusõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.