/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2014/12/03/3575363t1hf622.jpg)
Me hindame kõrgelt Eesti Vabariigi algusaegu ning viimast 30 aastat, kuid 50 vahepealse aastaga ei oska me justkui midagi peale hakata. Seetõttu oleks paras aeg sõlmida minevikuga rahu, leiab ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt.
Indrek Neivelt: kas pole paras aeg minevikuga rahu sõlmida ja tunnistada, et 50 aasta jooksul oli ka palju head? (54)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis Vikerraadio päevakommentaaris, et president Arnold Rüütli 90. juubeli tähistamisel hakkas silma, justkui algaks meie ajalugu aastast 1988.
«Samasugune ajalookäsitlus torkas mulle silma, kui me veebruaris tähistasime oma vabariigi 100. sünnipäeva. Me räägime kangelaslikest vabariigi algusaegadest ja hindame kõrgelt viimast 30 aastat. Me tähistasime vabariigi 100. sünnipäeva, aga vahepealse 50 aastaga ei oska me justkui midagi peale hakata. Vahepealsed 50 aastat nagu oli Eesti Vabariik ja nagu ei olnud ka,» arvas Neivelt.
Tema arvates on tekkinud skisofreeniline olukord, kus ühelt poolt me mõistame kommunismi hukka ja rajame selle režiimi ohvritele mälestusmärke, teisalt aga teame paljusid endisi kompartei liikmeid ning tunneme neid kui tublisid inimesi.
«Ma tunnen sügavat tänutunnet president Arnold Rüütli, Vaino Väljase ja teiste selleaegsete tippjuhtide suhtes. Olen viimasel ajal palju mõelnud nende väärikate meeste ja nende eakaaslaste peale. Minu vanemate põlvkonna peale. Nad kõik tegid väga tublit tööd. Meie põllud ja metsad hoiti korras, ehitati uusi tehaseid ja koole ning õpetati lapsi,» märkis Neivelt.
Ta soovitas mõelda näiteks sellele, milline olnuks Tallinn, kui siin poleks toimunud 1980. aasta olümpiaregatti. Neivelti arvates andis enamik nõukogudeaegseid juhte endast parima, et elu Eesti pinnal areneks.
«Nad ajasid Eesti asja. See kõik toimus raamides, mida nemad muuta ei saanud. Nii nagu meie tänased juhid ja me kõik anname endast parima tänastes raamides,» sõnas ta.
«Kas ei oleks just nüüd, meie riigi sajanda sünnipäeva aastal, paras aeg sõlmida rahu oma minevikuga? Ja tunnistada, et lisaks kurjusele ja kõigele muule halvale oli 50 aasta jooksul ka palju head. Ning tänada kõiki, kes ka nõukogude ajal siinset elu arendasid ja aitasid sellele kaasa, et meie elu täna just selline on,» tegi Neivelt ettepaneku.
Neivelti sõnul on ta tänulik kõigile neile, kes nõukogude ajal Eesti elu arendasid ja teevad seda ka praegu.