Tarbijaile pakutakse praegu erinevatele sihtgruppidele ligikaudu 70-80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest tõuseb. Elamusteenused hõlmavad batuute, mängutubasid, seiklusparke, köielronimist, servalkõndi, välimänguväljakuid, benji-hüppeid ja muudki põnevat.
Tarbijakaitseseaduse järgi peavad kaup ja teenus olema nõuetele vastavad ning sihipärasel kasutamisel tarbijale ohutud ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab.
Ametid pööravad ettevõtjate tähelepanu põhilistele järelevalve käigus tuvastatud probleemkohtadele eesmärgiga tõsta pakutavate vabaajateenuste ohutust. Ametid on läbi viimas ka erinevate meelelahutusteenuste kontrolle, mida tutvustatakse avalikul ümarlaual 5. juunil.
«Eelkõige tuleb tegeleda õnnetuste ennetamisega, mis nõuab nii teenusepakkuja kui ka kasutaja täit tähelepanu. Ennetustöö rõhuasetust ja vajadust kinnitavad teenusepakkujate endi veendumus, aga paraku ka värsked järelevalve tulemused ning viimastel aastatel juhtunud rasked õnnetused, mida oleks kasutaja ja teenusepakkuja suurema ettevaatlikkuse korral suudetud ehk äragi hoida,» kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Lisaks oma teenuse tehnilise poole ohutuse tagamisele tuleb ettevõtjail läbi mõelda ka tarbijate juhendamise ja vastutuse küsimus. Ametite läbiviidud järelevalve käigus selgus, et ettevõtjad peaksid lisaks suulisele juhendamisele esitama olulisemaid ohutusnõudeid ka kirjalikult või muul tähelepanu püüdval moel – et need oleksid kättesaadavad ka teenuse kasutamise ajal.
Ettevõtjad ei taju sageli enda vastutust pakutava teenuse ohutuse osas ning see soovitakse lükata tarbija kanda, näiteks kirjutatakse lepingutesse, et teenuse kasutaja vastutab enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel.