/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/15/7845265t1h7751.jpg)
AS Tallinna Vesi esitas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule, leides, et Eesti on rikkunud ettevõtte õigust õiglasele menetlusele ja omandi kaitsele.
Tallinna Vesi esitas Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse Eesti kohta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebus on seotud tariifivaidlusega, mille kohta langetas riigikohus lõpliku ebasoodsa otsuse 12.12.2017.
Kaebuse kohaselt on Eesti rikkunud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit kuus ja sama konventsiooni protokolli üks artiklit üks. Artikkel kuus sõnastab igaühe õiguse õiglasele menetlusele.
AS Tallinna Vesi leiab muuhulgas, et riigikohus eiras kohustust taotleda Euroopa Kohtult eelotsust, jättes oma otsuse sealjuures ammendavalt põhjendamata. Esimese protokolli artikkel üks sõnastab, et igal juriidilisel- või eraisikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. AS Tallinna Vesi hinnangul on Eesti läinud vastuollu ettevõtte põhiõigusega, sekkudes ebaproportsionaalselt omandisse ja rikkudes sellega protokolli üks artiklit üks.
Euroopa Inimõiguste Kohus registreerib esmalt avalduse. Seejärel hinnatakse taotluse vastavust. Konkreetseid tähtaegu, mille jooksul peab kohus avalduse registreerima ja hindamise korraldama, seatud ei ole.
Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole edasikaebekohus ega saa 12.12.2017 riigikohtu otsust tühistada. Kui Euroopa Inimõiguste Kohus leiab, et ettevõtte põhiõigusi on rikutud, võib see luua täiendavaid võimalusi ettevõtte ja selle investorite huvide kaitseks.
AS Tallinna Vesi ootab jätkuvalt otsust rahvusvahelisest vahekohtust seoses Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu võimaliku rikkumisega.