Euroopa Liidu kolm vaeseimat liikmesriiki on asunud tegema ettevalmistusi, et võimalikult kiiresti minna üle ühisrahale eurole.
ELi kolm kõige vaesemat riiki tahavad võimalikult kiiresti euroga liituda
14. mai 2018, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige värskem lisandus nende riikide nimekirja on Rumeenia, kes teatas eelmisel nädalal, et plaanib aasta lõpuks esitada oma üleminekustrateegia, taaselustades 2015. aastal soiku jäänud idee, vahendab Bloomberg. Täpselt sama, ühisrahaga liitumise tee on juba ette võtnud ka Bulgaaria ja Horvaatia.
Olukorras, kus euroliidu tulevikku varjutab eurorahade jagamispõhimõtete muutmine, võib euroalaga liitumine tugevdada Balkanimaade positsiooni liidus, tagamaks neile siiski ELi raha jätkumise enam-vähem soovitud määral.
«Pärast Brexitit võib muutuda väga reaalseks, et kui sa ei ole euroalaga liitunud, muutud sa liidu kontekstis väljasseisjaks,» märkis Viennas tegutseva Erste Group Banki majandusanalüütik Juraj Kotian. Ta lisas, et kui vaadata praegu teadaolevat infot ELi uue mitmeaastase eelarve kohta, siis on seal euroala riigid selges eelisseisus.
Samal ajal on kolmel euroalasse püüdleval riigil üsna vastupidised arusaamad Ida- ja Kesk-Euroopa jõukamate liikmesriikide, Poola, Tšehhi ning Ungari omadega. Kuigi Sloveenia, Slovakkia ja kõik kolm Balti riiki kasutavad eurot, ei ole neil riikidel mingit soovi ühisrahaga liituda.
Kõige kaugemale on praegu euroalaga liitumises jõudnud Bulgaaria, mis on ELi kõige vaesem liige, kellel lasub praegu veel ka ELi eesistumise koorem. Riik tahab liituda Euroopa vahetuskursimehhanismiga, mis on eeldus eurole üleminekuks, juba sel suvel.
Horvaatia soovib ühisrahale üle minna järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul. Rumeenia, mis on oma 20 miljoni elanikuga kolmest euroalasse pürgivast riigist kõige suurema elanike arvuga, ei ole veel tähtaega paika pannud. Ainus, mis Rumeenia on öelnud, on see, et riik tahab aastaks 2020 jõuda 70 protsendini euroala keskmisest SKTst. Praegu on see 60 protsenti.
Veel on üsna ebakindel, mis täpselt kolme riigi taotlusest saab. Kuigi Bulgaaria vastab juba kõigile nõutud kriteeriumitele ja riigil on olemas ka Saksamaa ning Prantsusmaa toetus, siis Euroopa Keskpank on vähem vastuvõtlik ideele, et euroalaga liitub mõni uus Kesk- või Ida-Euroopa riik, kuna piirkond on tuntud oma pangandusskandaalide poolest. Mingit selgust võib tuua järgmise kevade Rumeenia tippkohtumine, mis on esimene Brexiti-järgne kohtumine.
«Märgata on, et euroala liikmete endi seas on kasvanud valmisolek gruppi laiendada, kuivõrd viimasel ajal on muutunud diskussioonid ELi mõttekuse kohta järjest aktiivsemaks,» märkis Phoenix Kalen, Londonis tegutsev majandusanalüütik. Euroala laienemises nähakse sellisel juhul täiendavat kinnitust valitud poliitikale.