Eesti esindaja Brüsselis: põllumajandustoetuste ja euroraha kärbe ELi eelarves on liiga suur

Matti Maasikas Foto: Tairo Lutter

Eesti tervitab Euroopa Liidu uue perioodi eelarve ettepanekus Rail Balticu ehitamist võimaldava Euroopa ühendamise rahastu jätkumist, kuid peab põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika kärpeid liiga suureks, ütles välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas esmaspäeval Brüsselis, kus ta esindab Eestit EL-i üldasjade nõukogus.

«Ma tunnustan eelarve suurenemist sellistes valdkondades nagu Euroopa Liidu välispoliitika, digitaliseerimine, migratsioon, kliimamuutustega võitlemine. Eriti tervitan ma Euroopa ühendamise rahastu (CEF) jätkumist, mis on mõeldud taristuprojektidele, mis puudutavd rohkem kui ühte liikmesriiki,» ütles Maasikas ministrite kohtumisele saabudes.

«Kui see ei ole Euroopa Liidu pakutav lisaväärtus, siis mis see üldse on?» märkis ta. Küll aga ütles Eesti esindaja, et samal ajal on kahe traditsioonilise Euroopa Liidu poliitika - ühtse põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika - kärped liiga suured.

Tema sõnul ei saa öelda, kas Euroopa Liidu uue eelarve kokku leppimine saab olema kiire nagu mõned riigid loodavad, kuid kindlasti saab see olema «intensiivne».

Ministrid kuulavad oma esmaspäevasel kohtumisel ära ettekande ja vahetavad mõtteid Euroopa Komisjoni ettepanekute teemal, mis käsitlevad mitmeaastast finantsraamistikku pärast 2020. aastat. Arutelu toimub avalikul istungil.

Euroopa Komisjon esitas 2. mail ettepaneku Euroopa Liidu 2021-2027 aastate eelarveks, mille kohaselt on kulukohustused aastatel 2021–2027 väljendatuna 2018. aasta hindades 1,135 triljonit eurot, mis on võrdväärne 1,11 protsendiga 27 EL-i liikmesriigi kogurahvatulust. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega.

Eelarvekavas tahetakse muuhulgas siduda toetused õigusriigiga, kaotada tagasimaksed netomaksjatele ning keskenduda ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel enam struktuurireformidele ja rändajate pikaajalisel integratsioonil.