Vesiviljeleja ja droonijuht ehk 10 erilist tulevikuametit

Naine drooni juhtimas. Foto on illustratiivne. Foto: Leung Cho Pan / PantherMedia / Leung Cho Pan

Lähema 20 aasta jooksul maailma tööturul toimuvad muutused toovad endaga kaasa tänaste ametite asendumise uutega valdkondades, millest me veel kuulnudki pole. 

Tallinna Tehnikaülikool tõi oma koduleheküljel välja nimekirja kümnest erilisest ametikohast, mis juba lähitulevikus tekkida võivad ning milleks juba praegu õppida saab.

1. Tervisekodeerija

Kehasse siiratud organite tööd on võimalik monitoorida juba täna, kuid tulevikus saab tänu programmeeritavatele tehisorganitele nende tööd ka efektiivsemaks muuta. Tänu tervisekodeerijatele saab tulevikus terviseprobleeme ennetada enne nende tekkimist. Võib eeldada, et tervisekodeerijaid, kellel on laialdased teadmised inseneriteadusest, füüsikast ja bioloogiast, ootab tulevikus suur tööpõld. 

2. Autonoomse robotlaevastiku kapten

Tulevikus on vaja meresõiduoskustega uue aja kapteneid, kes juhivad isenavigeerivaid ja omavahel suhtlevaid autonoomseid laevastikke pealaeva pardalt või kontrollkeskusest maismaal. Tulevikukaptenid teevad kaalukaid otsuseid keerulistel mereliiklus- ja päästeoperatsioonidel, analüüsides laevadelt kogutud andmeid. 

3. Prügi-insener

Maailma ajaloos pole varem olnud perioodi, kus inimkond oleks tootnud nii suures koguses jäätmeid kui täna. Taaskasutus on populaarne – prügi sorteeritakse, töödeldakse ja taastoodetakse. Sellest samm edasi oleks prügi-insener, kes oleks tootmise-tarbimise maailmas hädavajalik amet. Prügiinsener tegeleks prügile uue funktsiooni leiutamisega, kasutades selleks oma tõhusaid teadmisi keemiast, materjalitehnoloogiast ja keskkonnast. 

4. Elundidisainer

Maailm on liikumas uude meditsiiniajastusse, kus luuakse organeid tüvirakkudest ja sellistest materjalidest, mida täna veel ei eksisteeri. Elundidisainer oleks üks tulevikuametitest. See nõuaks põhjalikke teadmisi geneetikast, biotehnoloogiast ja meditsiinifüüsikast ning elundidisainer suudaks luua funktsioneerivaid organeid ja jäsemeid neile, kes neid vajavad. 

5. Kosmoseäri piloot

Elon Musk ja Richard Branson juba plaanivad mõne aasta pärast inimesi kosmosesse lennutama hakata. Kuna kosmoseäri kasvab ja laieneb iga päevaga, on juba täna vaja mõelda eri valdkondadest pärit keeruliste probleemide lahendamisel vajalike oskuste arendamisele, et kosmoselennud edukad oleksid. Tehnoloogia-, inseneriteaduse- ja matemaatikatudengid võivad olla esimeste kosmoseäri pilootide seas. 

6. Droonijuht

Täna tehakse droonidega videosid ja toimetatakse pakke, varsti kustutakse tulekahjusid ja veetakse prügi. Heade tehnoloogiaoskustega droonipiloot on amet, mis juba mõne aasta pärast on kõrges hinnas. Tänu robootika- ja tootearendusoskustele on droonijuhid võimelised looma ja kontrollima droonide keerulisi (operatsiooni)süsteeme. 

7. Tehisreaalsuse arhitekt

Kui täna kasutatakse virtuaalreaalsuse prille enamasti meelelahutuseks, siis tulevikus võib virtuaalne reaalsus muutuda kohati reaalsemaks kui reaalsus ise. Tehisreaalsuse arhitekt suudaks virtuaalreaalsust ära kasutada, et konstrueerida keerulisi liiklusskeeme, sõjavägede suurõppusi ja politseioperatsioone. Tegu oleks tulevikuarhitektiga, kes on vajalik iga suurarenduse või ehitusprojekti juures.

8. Kübermajanduse analüütik

Küberraha on uue innovaatilise maksevahendina muutmas traditsioonilist finants- ja pangandussektorit. Võimalik, et uusi maksevahendeid tekib veelgi. Tulevikus on vajadus finantsspetsialistide järele, kes on võimelised prognoosima kübermajanduses tekkivaid uusi suundi ning analüüsima nende mõju majandusele ja vastupidi. 

9. Privaatsusinsener

Reaalse maailmaga paralleelselt elab enamik inimesi osaliselt ka virtuaalmaailmas, kuhu jäetakse iga päev endast maha andmeid. Selleks, et neid digitaalseid andmeid keegi inimeste vastu ära ei saaks kasutada, on tulevikus oluline privaatsusinseneride töö. Nemad tegeleksid küberruumi turvalisuse ja privaatsuse tagamisega. 

10. Vesiviljelusfarmer

Kalandustehnoloogia majandamine ja juhtimine on samuti üks tulevikuerialadest. Seoses maailma looduslike kalavarude vähenemisega, läheb vaja vesiviljelusfarmereid, kes looksid soodsaid kasvutingimusi mitmele liigile korraga – kalad ujuksid vees, mille kohal kasvaksid taimed, kes toodaksid uimelistele hingamiseks hapnikku ning kelle elutegevuse jääkprodukte kasutaks taimestik omakorda ära väetisena.