Economist ülistab Eesti uut integratsiooniprojekti

Vabaõhu aktus EV100 tähistamiseks Narva raekoja platsil selle aasta 21. veebruaril. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Värske Economisti Euroopa uudiste külgedele on sel korral alapealkirjaga «Armastusega russofoobidele» leidnud äramärkimist ka Eesti. Majandusajakiri märgib, et eestlased on avastanud leidliku viisi, kuidas integreerida kohalikku Vene vähemust.

Eesti on jõudnud järeldusele, et nad ei taha olla järgmine Ida-Ukraina, mistõttu on riik võtnud eesmärgiks muuta üks oma idapoolsemaid linnasid lahedaks, märgib mainekas majandusajakiri Economist.

«Viimase poole aasta jooksul on Narva muutunud Eestis väga populaarseks, kõik tahavad sinna minna,» rääkis ajakirjale Tallinna muusikanädala peakorraldaja Helen Sildna, kes kavatseb selle aasta septembris korraldada esimest korda festivali ka Narvas.

Mahajäetud tehasehooned, odav eluase ja madalad hinnad kahe kultuuri kohtumiskohas peaksid olema piisavad argumendid, mis peaks seda võimaldama. Narva lahedaks muutmine on järgmine Eestis elava Vene vähemuse integratsiooniprojekt, märgib Economist.

Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal hakkasid Lääne ajakirjanikud otsima teisi kohti, mida võiks tabada sarnane saatus ning ühe linnana selekteerisid nad välja Narva, kus enamik elanikest on vene keelt kõnelevad. Rahvusvahelisse meediasse jõudsid järsku «järgmise Krimmi» pealkirjad.

Economist märgib aga, et tegemist oli liiga lihtsustatud lähenemisega. Väljaanne põhjendab, et kuigi valdav osa Narva elanikest võib kultuuriliselt, ajalooliselt ja keele kaudu olla Moskvaga seotud, tahavad väga vähesed neist reaalselt Venemaal elada. Põhjusena tuuakse välja nii palgataset, pensione kui elatustaset, mis on Eestis märksa kõrgemad.

Narva ei ole Krimm ja Eesti ei ole Ukraina, sõnab Economist. Seal on märksa vähem korruptsiooni, riik on ELi ja NATO liige. Ka on Venemaa jaoks märksa keerulisem keerutada mõni Vene vähemust puudutav probleem Eestis üles, kui see õnnestub Ukrainas.

Väljaanne tõdeb, et Narva ja Ida-Eesti on pikalt olnud ülejäänud Eestiga võrreldes majanduslikult mahajäänum, mistõttu on riik asunud otsima abi eri strateegiatest, mis aitaks piirkonnal ülejäänud Eestile järele jõuda.

Nii jõuabki majandusajakiri eestlaste plaanini teha aastaks 2024 Narvast Euroopa kultuuripealinn. Isegi hüüdlause on sellel projektil juba olemas: «Narva on järgmine.» Kultuuripealinna tiitlile kandideerimine suurendaks nii ELi rahasid kui ka valitsusinvesteeringuid piirkonda. Juba praegu ehitatakse linna ühte mahajäänud tehasesse uut teatrikompleksi, märgib väljaanne.

Helen Sildna võrdleb Narvat Berliiniga. Sarnaselt Saksa pealinnaga on eesmärk muuta linn atraktiivseks kunstnikele, tõsta läbi selle inimeste huvi linna vastu ning suurendada investeeringuid linna. Ja raha on Narval väga vaja, ütleb Economist.

Linna elanikkond vananeb ja väheneb, seal on kõrge töötuse määr, mistõttu on see üks vaesemaid piirkondi Eestis. See on vähendanud kohalike ettevõtjate jaoks ka rahastamisallikaid. Kuigi kesklinnast leiab nii mõnegi kohviku või restorani, ei ole viimase 25 aasta jooksul ehitatud linna ühtegi erakapitalil põhinevat uut hoonet.

Ka märgib Economist, et piirkonna jaoks on väljakutseterohke ka asjaolu, et 95 protsenti sealsetest elanikest räägib emakeelena vene keelt, mistõttu muutub ka nende eesti keele omandamine keeruliseks. Ametliku statistika kohaselt ei räägi vähemalt 20 protsenti neist sõnagi eesti keelt. Seetõttu tunnevad ülejäänud Eesti elanikud Narva suhtes ka teatavat võõristust, märgib väljaanne.

Aga Eesti on muutumas, sõnab Economist, viidates 1980.–1990. aastatel sündinutele, kellel puuduvad nõukogude aja mälestused. Nii jätavad eesti kui vene päritolu inimesed mineviku pigem minevikuks ning keskenduvad tulevikule ega tee suurt kära kahe kogukonna vahelistest pingetest.

Väljaanne märgib, et ka Eesti valitsus on oma integratsioonipoliitikat muutma asunud. «Varem ei pidanud me Vene vähemusega diskussiooni, vaid ütlesime, mida nad peavad tegema. Et nad peavad õppima ära eesti keele, et nad peavad siinsesse ühiskonda integreeruma,» ütles Eesti Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Tema sõnul on eestlased mõistnud, et nad peavad vene vähemuse suhtes märksa avatumaks muutuma.