Finantsinspektsiooni juht: meile ei meeldi tarbijate hullutamine uudsete terminitega, nagu näiteks krüptomündid

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Täna riigikogu ees esinenud Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler taunis juhtumeid, kus klassikaliste finantsteenuste näiline «riietamine» innovatsiooni kuube ning pelgalt seetõttu leebema käsitluse taotlemine.

Järgneb katkend Kilvar Kessleri ettekandest Riigikogus:

Veel mõni sõna tehnoloogilisest innovatsioonist finantsmaailmas. Finantsinspektsioonile ei meeldi tarbijate hullutamine uudsete terminitega, olgu siin toodud vahvate nimedega krüptomündid, ja nendega inimestelt raha väljapetmine. Finantsinspektsioon on ühena esimestest finantsjärelevalvajatest maailmas avalikult selgitanud krüptovara (ICO) pakkumiste olemust ning regulatsiooni kohaldamist.

Meile ei meeldi tavapäraste klassikaliste finantsteenuste näiline «riietamine» innovatsiooni kuube ning pelgalt seetõttu leebema käsitluse taotlemine. Sellisel juhul tuleb küsida laiemalt, kas vastav finantsteenus on ülereguleeritud? Kas olemasolev riskiallokatsioon ühiskonnas tuleb ümberhinnata ning jaotada teisiti? Finantsturu regulatsioon on ja peab olema tehnoloogianeutraalne, välja arvatud juhul kui ühiskond soovibki mitteühetaolist kohtlemist tehnoloogialahendite kasuks näiteks leebema tarbijakaitse hinnaga.

Mis meile tarbijana tundub täna juba tavapärane, võib veel paljudes riikides olla tehnoloogiline unistus. Eesti finantsvahendajad, eriti pangandus ja kindlustuse müügipool on vähemalt euroala kontekstis väga kõrgelt digitaliseeritud.

Finantsinspektsioonile meeldib sisuline uuenduslikkus, digitaalsus ja selle kasutamine finantsmaailmas, et teenused muutuksid tarbijale paremaks. Piltlik näide ja võrdlus muusikamaailmaga: CD-plaat on analoogmuusika riietamine digitaalsesse kuube: nö äri formaat on endine, kuid uus kuub annab uue kvaliteedi. Tehnoloogiast tingitud täiesti uus ärimudel on nt Spotify-laadne muusika-portaal, kus tehnoloogia on loonud tarbijale uue ja mugavama teenuse/toote. Finantsturul sellise sügavusega muudatust tarbijad veel ei näe, kuigi konverentsidel ja muudel erinevatel koosviibimistel on ennustatud murrangut õige pea.

Tehisintellekt, suurandmed ja muud sellised digitaalsed lahendid ei ole ka meie turul võõrad. Siiski soovime kasvõi katseliselt Eesti finantsturul veel rohkem näha juturoboteid (chatbot) ja robonõustajaid, suurandmetele tuginevat kliendiprofileerimist, aruandlusanalüüsi ja tehingumustrite analüüsi ning muud taolist. Ühena vähestest Euroopa finantsjärelevalveasutustest oleme koostöös Eesti ühtede parimate IT-turvalisuse ekspertidega testinud isoleeritud keskkonnas valitud finantsvahendaja netilahenduste tugevust ja turvalisust. Finantsinspektsioon on valmis tõelise uuendusliku tehnoloogilise innovatsiooni õidepuhkemise nimel Eestis astuma mitte pelgalt ekstrasammu, vaid jalutama ja jooksma koos innovaatoritega, seda loomulikult arvestades seaduse piire.