Miljarditehasest oluliselt väiksem Kirjaneni tehas võib tulla Imaverre

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen asub rajama uue tehnoloogiaga demotehast. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

• Tegemist ei oleks tööstusliku, vaid demotehasega, mis loob 20 töökohta.
• Seni on kasutusele võetavad tehnoloogiat testitud üksnes väikeses mahus USAs.
• Investeeringu hinnanguline maksumus on 30-40 miljonit eurot.
• Ei RMK-lt ega riigilt tervikuna ei oota Graanul Invest mitte midagi.

Möödunud nädala lõpus uue, Ameerika tehnoloogial põhineva puidutöötlemistehase ehitamisest teada andnud puidutöösturi Raul Kirjaneni sõnul ei ole loodav tehas klassikaline tselluloositehas ning esialgu käivitatakse sellest demoversioon, mille toormemaht oleks vaid kuni 25 000 kuupmeetrit.

«Tegemist ei ole tselluloositehasega ega ka Est-Fori konkurendiga, tegemist on uue tehnoloogia arendusprojektiga, mille õnnestumise tulemused selguvad paljuski alles aastate pärast,» toonitas Graanul Investi omanik Raul Kirjanen, jagades täiendavaid selgitusi möödunud reedese teate osas, et ettevõte asub koos USA tehnoloogiaettevõttega Sweetwater Energy'ga rajama Baltikumi uuel tehnoloogial põhinevat puidutöötlemistehast.

Kirjaneni sõnul on Sweetwateri tehnoloogia uudne ja oluliselt keskkonnasõbralikum, kasutades üle kümne korra vähem vett ja kemikaale. Selle protsessi tulemuseks ei ole tselluloos vaid suhkrud ja ligniin. «Protsess kasutab nn. ektstruuderit ehk kruvipressi, kõrge survega auru ja minimaalses mahus hapet,» kirjeldas puidutööstur.

Ka ütles ta, et tavalisest tselluloositehasest eristab nende poolt kasutusele võetavat tehnoloogiat see, et nad suudavad protsessis luua väärtusahelaid kõikidele puidu osadele ja seetõttu väärindada kogu puidu. «Protsessi käigus tekkivate biomaterjalitootmise algosade suhtes on rahvusvaheliselt tekkinud väga suur huvi erinevate väärtusahelate loomiseks,» ütles Kirjanen.

Kolmandana võimaldab nende poolt kasutusele võetav tehnoloogia neil paigaldada väikeseid lokaalseid tehaseid.

«Mis on oma keskkonnajalajälje ja puidutarbimise seisukohast samas suurusjärgus või isegi väiksemad kui meie tänased pelletitehased,» ütles puidutööstur.

Demotehas tegelikust tehasest kümme korda väiksem

Kuivõrd Kirjaneni rajatav tehase näol ei ole esialgu tegemist tööstusliku tehase, vaid demotehasega, on selle maht väga väike ja selle ülesandeks on katsetada puidule uute keskkonnasõbralike väärtusahelate loomist. 

«Esimene demoüksus tuleb toormevajadusega alla 25 000 kuupmeetri puitu. Normaalmõõtmetes tehas on suurusjärgus kümme korda suurem, kuid samas siiski rohkem kui kümme korda väiksem kui Est-Fori plaanitav tselluloositehas,» kirjeldas Kirjanen. 

Võrdlusena olgu siia juurde välja toodud, et Tartusse miljardilist tselluloositehast plaaniv Est-For on välja öelnud, et selle aastane toorme maht oleks 3,3 miljonit kuupmeetrit puitu ning tootmismaht oleks 750 000 tonni puitu.

Demotehase kasuks otsustas ettevõte esialgu just seetõttu, et tegemist on uue tehnoloogiaga, mida on Ameerika Ühendriikides väikeses skaalas edukalt katsetatud. «Oleme seal katsetanud ka meie enda Eesti puitu ja nende katsetuste ajal kohapeal viibinud. Tulemused olid paljulubavad ja eks seetõttu olemegi otsustanud järgmisesse faasi liikuda,» rääkis Kirjanen.

Küll aga toonitas ta ühtlasi, et innovatsioon võib õnnestuda või mitte ja see ongi risk, mida ettevõte võtab. «Meie lootus on see, et see õnnestub ja võimaldab meil jõuda täiesti uute väärtusahelateni. See peaks järgmise kolme-nelja aasta jooksul selgeks saama,» sõnas puidutööstur.

Ka toonitab Kirjanen, et hindab loodava tehase keskkonnamõju väikeseks. «Esimene demotehas on mahult nii väike, et ei nõua olulist veeressursi ja kasutame oma olemasolevat tehnoloogiat nii auru tootmiseks kui ka erinevate jäätmete utiliseerimiseks,» sõnas ettevõtja. 

Näiteks hakatakse koostootmisjaamast üle jäävat vett uuesti kasutama. «Protsessi käigus tekkivaid gaase kasutame koostootmisjaamas põlemisgaasina jne,» kirjeldas ta.

RMK-iga mingeid kokkuleppeid ei ole

Ka avaldas ta tehase, mille hinnanguline maksumus on 30-40 miljonit eurot ja mida rahastaks Graanul Invest ise, võimaliku asukoha. «Demotehase asukohana oleme esialgu vaadanud meie Imavere pelletitehase poole. Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb,» rääkis Kirjanen. 

Demotehas looks esialgu 20 töökohta. Väga suur hulk töökohti võib sellele lisaks tekkida arendustegevuses. «Kui meil esialgne fraktsioneerimise protsess õnnestub, siis tekivad esimesed puidu baasil toodetud puhtad suhkrud ja ka keemiliselt rikkumata ligniin. Need toorained võivad olla aluseks väga suurele hulgale erinevatele biomaterjalidele tulevikus,» sõnas Graanul Investi omanik.

Puidutöösturi kinnitusel ei oota nad valitsuselt mingeid soodustusi ega lubadusi, et projektiga edasi minna. Erinevalt Est-Fori eestvedajatest puuduvad ettevõttel ka eelkokkulepped näiteks RMK-ga, kuigi viimane on sellest teadlik. «Oleme RMK-ga rääkinud, kuid oleme seisukohal, et selline investeering peab olema majanduskeskkonnas niivõrd tasuv, et mingisuguseid erikokkuleppeid ei vaja. Ei riigiga ega ka RMK-ga,» rõhutas Kirjanen.

Ka ei ole senini olnud projektiga seotud Eesti teadlased. «Suur osa selle tehnoloogia arendustegevustes on siiani toimunud siiski Ameerika Ühendriikides, valdavalt MIT-is. Oleme täna kindlasti avatud ka reaalseks koostööks Eesti ülikoolidega,aga eks see eeldab ka reaalset koostöötahet ja võimekust ülikoolide poolt,» märkis puidutööstur.

Puiduettevõtjale Raul Kirjanenile kuuluv pelletitootja Graanul Invest andis möödunud reedel teada, et asub koos USA ettevõtte Sweetwater Energy'ga rajama Eestisse tehast, kus toodetakse aastas kohalikust puidust erinevaid suhkruid ja kõrge puhtusastmega tselluloosi.

Sõlmitud kokkulepe annab Graanul Investile, kellel on Baltikumis 11 suurt puitpelleti tehast, õiguse kasutada Balti riikides Sunburst frakstioneerimise tehnoloogiat nii praegustes kui ka tulevikus ehitatavates tehastes.

Paistnud silma miljarditehase kriitikaga

Graanul Investi omanik on viimasel ajal meedias silma paistnud ka Eesti ühiskonnas palju arutelu tekitanud Est-Fori miljarditehase vastasusega.

Näiteks kirjutas ta märtsi keskpaigas Äripäeva arvamusloos, et Tartu lähistele kavandatava tselluloositehase puhul on innovatsioonist rääkida silmakirjalik, sest tselluloosi eraldamiseks kasutatav tehnoloogia on äärmiselt ebaefektiivne ja kuulub pigem minevikku kui tulevikku.

Juba veebruaris tunnistas Kirjanen Postimehele, et Tartusse plaanitav miljarditehas mõjutab ka tema ettevõtte tegevust. Ta leidis, et tehast plaaniva Est-Fori ja RMK vaheline kokkulepe puidutarnimise osas võib põhjustada anomaalia puiduturul ja moonutada konkurentsi.