Tallinna Sadama aktsiaid saab hakata märkima 25. maist, aktsiatele tuleb märkimiseks hinnavahemik ning ettevõtte eesmärk on hakata korralikult dividende maksma.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles tänasel pressikonverentsil, et sadam positsioneerib end selgelt dividendiaktsiaks. Esimene dividendimakse tuleb järgmisel aastal.
Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid ütles, et eesmärk on järgmisel kahel aastal maksta vähemalt 30 miljonit eurot dividendi aastas ja sealt edasi vähemalt 70 protsenti kasumist dividendiks. Raid ütles, et 25. mail avaldab sadam IPO prospekti, kus tehakse avalikuks ka aktsia hinnavahemik. Samast kuupäevast algab ka aktsiate märkimine, mis kestab kaks nädalat. Täna veel aktsiaid osta ei saa. 7. juunil otsustatakse aktsiate jaotamine ja fikseeritakse aktsia hind. 11. juuniga algaval nädalal peaks algama aktsiatega kauplemine börsil.
Raidi sõnul saavad jaeinvestorid teha oma märkimise hinnavahemiku kõrgemas otsas, kuid tehing toimub lõpuks ikkagi kõigile ühe hinnaga.
Soovime saada Läänemere uuenduslikemaks sadamaks
IPO peakorraldajad Eestis on Swedbank ja LHV, kuid aktsiaid saab märkida ka kõigis teistes pankades.
Majandusminister Kadri Simson ütles, et Tallinna Sadam viiakse börsile mitmel põhjusel. «Esiteks muidugi selleks, et Eesti jaeinvestoril oleks sellisest turvalisest ettevõttest võimalik tulu saada,» ütles Simson. «Lisaks ka see, et kui riik kaasab aktsionäre, toob see kaasa ettevõtte veel suurema läbipaistvuse. Samuti toome sellega Eesti ettevõtluskeskkonnale rohkem tähelepanu.» Simson lisas, et börsile mineku ettevalmistusi teeb ka Enefit Green.
Tallinna Sadama aktsiate müügist saadav raha läheb riigi likviidsusreservi, ütles Simson.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles, et kes mäletab, siis aastaid tagasi olid börsil Hansapank ja Eesti Telekom, mida kumbagi enam pole. Aga just suurte ettevõtete kaudu tuleb Eestisse rahvusvaheline raha, märkis Ots.
Ots lisas, et kõik ettevõtted ei pea olema hästi läbipaistvad ja olema börsil, aga riigiettevõtete puhul pole kahtlustki, et nad peaksid olema börsil. «Neil riikidel, millel on hästiarenenud kapitaliturg, läheb lihtsalt paremini,» kinnitas Ots, iseloomustamaks suurte ettevõtete börsile mineku tähtsust.
«Soovime saada Läänemere uuenduslikemaks sadamaks,» rääkis Kalm ettevõtte visiooni tutvustades. Tema sõnul on Tallinna Sadam neljandal kohal Euroopas reisijate arvult, lisaks annavad oma osa kaubavedu ja jäämurdmine, samuti tööstuspargid sadama aladel.
Kalmu sõnul on eesmärk kasvatada jätkuvalt liinireisijate arvu Helsingi, Stockholmi ja Peterburi suunal, suur huvi on Aasia reisijate kasvu vastu. Seetõttu on ette võetud reisijateterminali uuendamine ja kruiisiterminali rajamine ning valmistutakse automaatsildumise kasutuselevõtuks. Strateegiline eesmärk on ka Skandinaavia ekspordi-impordi teenindamine.
Avalikku müüki plaanitakse panna kuni 33 protsenti ettevõtte aktsiatest ning emiteeritakse uusi aktsiaid, mitte ei müüda olemasolevaid. Riik jätab endale 67 protsenti aktsiatest, et strateegiliste otsuste tegemise lõppsõna jääks riigile.
Tallinna Sadama aktsiate avaliku esmaemissiooni käigus emiteerib ettevõte 75,4 miljonit uut aktsiat.
ASile Tallinna Sadam kuulub Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mida läbis 2017. aastal 10,6 miljonit reisijat ja 19,2 miljonit tonni kaupa. Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel.
Tallinna Sadama 2017. aasta müügitulu oli 121,3 miljonit eurot, kulumieelne tegevuskasum (EBITDA) 66,5 miljonit eurot ning puhaskasum 26,4 miljonit eurot.
Investor: Sadama IPO toob silme ette pildi, kuidas Kadri Simson ise tuleb mulle mütsi pähe tõmbama
Investor Madis Müür loetles terve rea vastuargumente, miks Tallinna Sadamasse oma raha mitte paigutada.
«Tallinna Sadama IPO peale mõeldes mulle kangastub pilt, kuidas (majandusminister-toim) Kadri Simson tuleb mulle isiklikult mütsi pähe tõmbama,» ütles investor Madis Müür Postimehele, nimetades seda raha uputamiseks või matmiseks.
Müür tõi Tallinna Sadamasse investeerimisele terve rea vastuargumente. Tema hinnangul on poliitilised riskid sarnased nagu Tallinna Veel ning ettevõte tehti enne IPOt rahast tühjaks nagu 90ndatel. Lisaks veel dividendidele sisuliselt kolmekordne maksustamine, OÜ alt kuni 47-protsendine maksumäär (kui IPOst osa võtta OÜ alt ja palk on näiteks 1200–1500 euro kandis).
Müür märkis ka, et kaubaveod on viimastel aastatel mitukümmend protsenti vähenenud, tapetakse alkoturismi ning mingi tõenäosus on, et kaugemas tulevikus tekib oluline konkurent Helsingi tunneli näol. «Olulist kasvu pole kusagilt näha, pigem tunneli tõttu on võimalikud riskid allapoole,» nentis Müür.
Müüri sõnul peaks eelnevat arvesse võttes ettevõte ikka päris soodsalt turule tulema, et julgeks selle peale mõeldagi. «Kapten Kadri ja teised lõbusad plaanimajandajad ju teavad paremini, mis ettevõtjatele ja investoritele hea on. Ja see perspektiiv investorina on oi kui kuradi õõvastav. Isiklikust kogemusest ka ei taha mingil juhul (endiste) poliitikutega ühes paadis rallit sõita,» nentis Müür.
Müür lisas, et sadama kinnisvaraavantüüride puhul ei meenu talle küll ühtegi näidet riigi suurosalusega edukast kinnisvaraarendusest. «Silme ette tulevad hoopis kahtlase väärtusega riiklike üürimajade projekt ja tants Linnahalli ümber,» ütles ta.
/nginx/o/2016/11/08/6049725t1hbeeb.jpg)