/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/06/7827697t1hc128.jpg)
Värske uuringu kohaselt tarbivad kõrgepalgalised madalama palgaga inimestest rohkem alkoholi, kuid teaduslikult pole veel välja selgitatud, miks see nii on.
Uuring: kõrgema palgaga inimesed tarbivad rohkem alkoholi kui lihttöö tegijad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Office for National Statisticsi uuringu kohaselt on kõige regulaarsemad alkoholi tarbijad just kõrgemal ametikohal töötavad inimesed ehk oma ala professionaalid. Kui 69,5 protsenti professionaalidest tunnistas uuringus, et nad olid eelmisel nädalal alkoholi tarbinud, siis lihttöölistest olid eelmisel nädalal alkoholi joonud 51,2 protsenti vastanutest.
78,9 protsenti inimestest, kes teenivad üle 40 000 euro aastas ütlesid, et nad on eelmisel nädalal alkoholi tarbinud, samal ajal kui ainult 46,5 protsenti alla 11 300 euro aastas teeninutest tunnistasid, et nad olid eelmisel nädalal alkoholi joonud. Samuti selgus uuringust, et inimesed kipuvad tarbitud alkoholi kogust alahindama.
Alkoholi uuringute tegija Katherine Browni sõnul ei ole tegemist üllatavate tulemustega. «Kogutud andmetest on juba aastaid välja tulnud, et juhtivatel positsioonidel töötavad inimesed tarbivad suurema tõenäosusega alkoholi ning tarbivad seda rohkem kui lihttöölised,» lausus Brown, lisades, et keegi pole veel suutnud selle selgitamiseks konkreetseid põhjuseid välja tuua, kuid ringleb mitu teooriat, miks see nii olla võib.
Näiteks arvatakse, et põhjus võib olla ülikoolis õpitud nii-öelda pohmellikultuur, kus pärast joomist ikkagi loengutesse jõuti. Kuna kõrgematel kohtadel töötavad inimesed käisid suurema tõenäosusega ka ülikoolis, arvatakse, et nii võeti ülikoolis sisse harjutatud käitumine kaasa ka tööle asudes.
«Kui inimesed õppisid ülikoolis palju jooma ja seda oma sotsiaaleluga siduma, siis see võib olla põhjus, miks nad seda ka pärast kooli lõppu jätkavad,» sõnas Brown.
Samuti tuuakse probleemina välja teatud erialadel välja kujunenud töökultuuri, mis Browni sõnul küll aastatega paremaks on muutunud. Näiteks on tema sõnul nii finantssektoris kui õiguse alal lõunasöögi ajal alkoholi tarbimine aastate jooksul vähenenud – lõuna ajal joomine ei ole enam sotsiaalselt nii aktsepteeritud kui varem. Brown tõi positiivse muutusena välja ka Inglismaa kindlustuskorporatsiooni Lloydsi, kus keelati töötundidel alkoholi tarbimine ära.
Vaatamata sellele ei ole väljaspool kontorit alkoholi tarbimise praktikad tema sõnul muutunud. «Klientide meele lahutamine on endiselt alkoholiga seotud,» sõnas ta.
Ühe põhjusena tuuakse välja ka seda, et kõrgemapalgalistel on stressirohkem töö, mis ajab neid jooma, kuid Browni sõnul ei ole neil selle tõestamiseks praegu veel piisavalt andmeid.