/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7823451t1hbeda.jpg)
Trahvimäära kümnekordne tõus, majandustegevuse piiramine, riigihanke menetlusest kõrvale jätmine – neid samme plaanib siseministeerium seadusesse kirjutada, et vähendada ebaseadusliku välistööjõu kasutamist Eestist, vahendab Äripäev.
Töötajatega sahkerdavaid ettevõtteid ootavad jõulised võtted
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi kokku pandud ettepanekute seaduseks jõustumisel muutuks praeguste plaanide järgi sanktsioonimäär ettevõtjale, kes jääb ebaseadusliku tööjõu kasutamisega vahele, kuni 32 000 euro suuruseks.
Lisaks trahvi suurendamisele tahab siseministeerium tuua riigihangete seaduses juba tehtud muudatuste jõustumise varasemaks, et sätted hakkaks kehtima tänavu juulis, mitte 1. jaanuaril 2019 nagu praegu seaduses kirjas. Kehtima hakkavate muudatuste mõte on selles, et kui kedagi on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest, siis on peatöövõtjal kohustus karistatud ettevõte riigihanke menetlusest kõrvale jätta.
Kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, kehtestatakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule majandustegevuse piiranguid.
„Tahame saata selge signaali, ennekõike just ehitusturule, et selline käitumine ei ole teretulnud,“ ütles siseminister Andres Anvelt, kelle sõnul on eesmärk tuua nii palju ebaseaduslikku tööjõudu ajutise töötamisõiguse alla kui võimalik.
Loe pikemalt Äripäevast.