10 levinumat küsimust ülikooli astumisel

Foto on illustratiivne. Foto: Shannon Fagan / PantherMedia / Shannon Fagan

Esmakordselt ülikooli õppima asumine võib tekitada omajagu küsimusi - mida tähendab lävend? mis on kõrvaleriala? kas õppetöö toimub iga päev? 

Tartu Ülikool toob välja vastused korduma kippuvatele küsimustele:

1. Mida tähendab lävend? 

Osal bakalaureuseõppekavadest on kehtestatud lävend. See tähendab, et kõik kandidaadid, kes lävendi ületavad, võetakse ülikooli vastu. Näiteks kui kandidaat kandideerib ajaloo õppekavale, kus on kehtestatud lävend 80 punkti, siis juhul, kui kandidaat saab ajaloo õppekavale sisseastumiseks vajaliku eesti keele riigieksami ja erialakatse tulemusel kokku 80 punkti või rohkem, võib ta olla kindel, et ülikool pakub talle õppekohta. Juhul kui õppekavale, millele võetakse vastu lävendipõhiselt, jääb vabu õppekohti, täidetakse need lävendit mitteületanud üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel.

2. Mida tähendab kõrvaleriala?

Mitmetes ülikoolides on sul võimalik valida lisaks peaerialale ka kõrvaleriala, mis võib olla hoopis teisest valdkonnast. Nii võid näiteks Tartu Ülikoolis riigiteaduste bakalureuseõppesse õppima asudes kõrvalerialana õppida majandusteadust või kasvõi bioloogiat, kui tunniplaanid ja õppetöö korraldus seda võimaldavad. Muu valdkonna kõrvaleriala võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovid pärast bakalaureuseõpinguid jätkata õpinguid muu eriala magistriõppes, kuhu kandideerimiseks on nõutud eeldusained.

3. Mis asi on erialakatse? 

Erialakatse ehk sisseastumiseksam on teatud õppekavade puhul sisseastumiseks vajalik eksam. Mõne õppekava puhul piisab kandideerimiseks ainult riigieksamite tulemustest, mõne õppekava puhul on aga vaja sooritada ka erialakatse ning mõne õppekava puhul on võimalik valida, kas soovid kandideerida riigieksamite või erialakatse tulemusega, kusjuures arvesse võetakse lõpuks alati sinu parem tulemus. Seda, kas sind huvitavale õppekavale kandideerimiseks on vaja/võimalik sooritada erialakatse, saad teada õppekava vastuvõtutingimuste juurest. Sealt leiad ka erialakatse kirjelduse ja soovitused katseks valmistumiseks, samuti katse toimumise aja ja koha. 

Kui sul on katse sisu ja korralduse kohta lisaküsimusi, siis võta ühendust õppekava haldava valdkonna või instituudiga. 

4. Kas õppetöö toimub iga päev?

Erinevates ülikoolides saab õppida nii päevases õppes kui ka avatud ülikooli õppes. Iga õppekava vastuvõtutingimuste juures on kirjas, kas sellele õppekaval saab õppida päevases õppes, avatud ülikooli õppes või mõlemas.

Päevases õppes on peamine rõhk kontaktõppel ning loengud toimuvad iga päev, avatud ülikooli õppes (varasema nimega «kaugõpe») on rõhk iseseisval tööl ning õppetöö on planeeritud sessiooniti ja enamasti nädalavahetustele. Avatud ülikooli õppetöö korraldus on mõeldud eelkõige töötavatele ja/või pere kõrvalt õppivatele inimestele.

Mõlemas õppevormis saab üliõpilane valida endale sobiva õppekoormuse, see tähendab õppida kas täis-  või osakoormusega. 

5. Mida tähendab õppimine täis- või osakoormusega?

Koormus näitab õppimise kiirust. Ülikooli sisse astudes saab üliõpilane endale ise õppekoormuse valida, järgnevatel aastatel üliõpilane koormust valida ei saa, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile (õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta lõpus). Täiskoormusega õppides peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitma õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75 protsenti (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50 protsendi ja 75 protsendi vahele (30 - 44 EAP õppeaastas).

6. Olen juba bakalaureuseõppes õppinud, kas saan veel tasuta õppida?

Tasuta saavad teist kõrgharidust omandama asuda need kandidaadid, kes eelmise kõrghariduse eest õppetasu maksid ning ka need, kelle eelmiste tasuta õpingute algusest on möödas rohkem kui kolm nominaalaega. 

7. Kas mul on võimalik juba ülikoolis õppides ka õppekava vahetada?

Jah, on küll. Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust: kandideerida õpingute jooksul soovitud eriala vabale õppekohale või astuda uuesti ülikooli sisse.

8. Millal ja kui kauaks saan võtta akadeemilist puhkust?

Akadeemilist puhkust ehk puhkust õppetööst saab õpingute ajal võtta omal soovil (üks kord, kuni aastaks), tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ning kaitseväeteenistuseks (kuni üheks aastaks). Esimese aasta esimesel semestril akadeemilist puhkust omal soovil võtta ei saa.

Siirdudes akadeemilisele puhkusele omal soovil või tervislikel põhjustel ei saa üliõpilane osaleda õppetöölning sooritada eksameid ja arvestusi. Õppimine on lubatud lapse hooldamiseks ning kaitseväeteenistuseks võetud akadeemilise puhkuse ajal.

9. Millistel tingimustel saan eksternina õppida?

Eksternina saab läbida ülikoolis üksikuid aineid või ka terve õppekava. Eksternina õppima asumise eelduseks on eelneva kvalifikatsiooni omandamine (näiteks bakalaureuseõppe ainete võtmiseks peab olema omandatud keskharidus). Eksterniga sõlmitakse valdkonnas/instituudis leping ning ekstern maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel (välja arvatud doktoriõppes, kus tasutakse semestritasu). Eksternile ei laiene küll kõik üliõpilaste sotsiaalsed garantiid (õppelaen, toetused), küll aga on eksternil üliõpilastega samasugused õigused õppetöös osalemiseks, sealhulgas sooritada eksameid ja arvestusi või kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Samuti on eksternidel õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust. Kuna ekstern hüvitab ise oma õppekulud, siis on ta vaba valima ise endale kõige sobivamat õppekoormust. Mitte miski ei piira eksterni kasvõi kümne aastaga samm-sammult diplomini jõuda. 

10. Kust saada nõu, milline õppekava mulle kõige paremini võiks sobida?

Õige õppekava leidmiseks tasub kaaluda nii tudengivarju kogemust, kui karjäärinõustaja külastust.