/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7823259t1h588a.jpg)
Aastakümneid vana tüli elustumine meenutab ettevõtja Jüri Mõisa Tallinna linnapeaks oleku ajal lahvatanud skandaali, kus süüdistati Mõisa koos kahtlase mainega ärimehe Meelis Laoga vene ärimehe huvide eest seismises.
Ellu ärganud vanasse kaklusse olid segatud ka Jüri Mõis ja Meelis Lao (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Äripäev kirjutab, kuidas pea kakskümmend aastat tagasi Tallinnas ebaseaduslikult omandatud Lennusadamast ilma jäänud ärimees on pöördunud ränkade süüdistustega rahvusvahelisse vahekohtusse.
«Ma olin justiitsminister sel ajal tõesti, aga sellest ärimehest ei mäleta ausalt öeldes midagi. Olen päris elukogenud inimene, aga nii jaburat juttu ei ole ma enne kuulnud,» ütles Äripäevale kunagine justiitsminister Märt Rask, kelle kohta rahvusvahelisele arbitraažile edastatud teates on märgitud, nagu olnuks tema alluvuses kohtud võtnud Ukraina päritolu Aleksander Rotkolt Lennusadama, sest viimane keeldus altkäemaksu maksmast.
Aleksander Rotko süüdistab Eesti riiki talle kuulunud vara riigistamises kompensatsiooni maksmata jätmises ja tahab 100 miljonit dollarit kompensatsiooni ning 50 miljonit dollarit moraalseks kompensatsiooniks.
Jüri Mõisa osalus lennusadama ala omandivaidluses kerkis 2000ndate alguses üles seoses reformierakondlasest endise abilinnapea Priit Vilba väitega, et Mõis lasi oma sõbral Meelis Laol linnaametnikke käsutada. Vilba andmetel nõudis Lao säästva arengu ja planeerimise ameti juhilt Toomas Tautsilt lennusadama alal ebaseaduslikult kaid ehitanud vene ärimehe Aleksandr Rotko firmale ehitusluba.
Süüdistus oli karm ja Isamaaliidu juhatus eesotsas peaminister Mart Laariga soovis Mõisa ja abilinnapea Liisa Pakosta selgitusi kuulda, mil viisil olid linnajuhid olnud seotud lennusadama alal ebaseaduslikult kaid ehitanud erafirmaga.
Mõis ütles toona Postimehele, et mingeid salaleppeid linnavalitsus sõlminud pole. «Seal ei ole mitte midagi toimunud, välja arvatud see, et nad (lennusadamas tegutsev firma - toim) on loata ehitanud kai ja tõenäoliselt pannud ka kraanasid püsti,» lisas ta.
Riiki esindav justiitsministeerium oli selleks ajaks pidanud lennusadama suhtes Rotko firmaga juba aastaid kohtuvaidlust, sest hindas ala müüki 90. aastate alguses endiste punaohvitseride poolt erafirmale seadusvastaseks.
2000.aasta suvel peatas säästva arengu ja planeerimise ameti juht ToomasTauts Rotkole kuuluva AS-i PBV omavolilise kaiehituse, kaasates selleks politsei. Tauts ütles, et end sadamas tegutsevate firmade esindajana tutvustanud Lao helistas talle mitmel korral, et leida tülile lahendus.
Peeter Suure sadama ehk Tsaarivenemaa poolt Tallinnasse rajatud mereväebaasi ehitati vesilennukite angaar aastatel 1916–1917. Kavas oli ehitada kolm angaari, valmis jõuti vaid üks. 1988. aastal tunnistati erakordse arhitektuuriga angaar Eesti kultuurimälestiseks.
Enne 1940ndaid kuulus lennusadama ala Eesti Vabariigile ning hiljem läks see Nõukogude armee käsutusse. Nõukogude sõjavägi müüs selle enda lahkumisel eraisikutele, kes omakorda müüsid selle edasi uutele omanikele, keda esindas Aleksandr Rotko.