/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7823084t1h8d20.jpg)
Nii Rootsi majandusanalüütikud kui ka väikeettevõtjad tunnevad muret, et nende keskpanga poliitika õõnestab üha enam rahvusvaluutat.
Rootslased muutuvad üha vaesemaks (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel aastal on Rootsi krooni kurss euro suhtes langenud kümnendiku võrra, muutes ühiskonnas, kus väikeettevõtjad on harjunud palju kaupu välisriikidest importima, selle oluliselt kulukamaks, vahendab Bloomberg.
Rootsi rahvusvaluutat tabas langus pärast keskpanga otsust viivitada negatiivsetest intressimääradest loobumisega. Poliitikakujundajad tõid argumendiks, et neil on vaja rohkem märke selle kohta, et inflatsiooni suudetakse hoida eesmärgina seatud kahe protsendi tasemel.
Mida vaesemaks rootslased selle poliitika tulemusel muutuvad, seda suurem hulk inimesi on hakanud selle kohta ka avalikult protesti väljendama. Keskpank «loob uusi riske,» märkis Swedbanki Stockholmi kontori peamine valuutaanalüütik Anders Eklof.
«Praegune poliitika toodab inflatsiooni, mis vähendab ostujõudu ja tekitab lühikese aja jooksul tohutu hüppe impordihindades. See omakorda toob kaasa majanduse kokkuvarisemise,» märkis ta.
Rootsi ettevõtjate liidu sõnul toob neljandik väikeettevõtjatest oma kaupadest välismaalt, samas kui ainult kümme protsenti neist ekspordib.
Morsjo Deli jaoks, kes toodab krõbeleibu, on Rootsi krooni jätkuva languse taustal sööstnud lakke näiteks Suurbritannia turu reklaami- ja teised arved.
«See kõik mõjub väga ähvardavalt, ei tekita üldse positiivset tunnet,» märkis ettevõtte asutaja ja tegevjuht Anna Godevarn. Ta avaldas üksnes lootust, et midagi on siiski võimalik teha Rootsi rahvusvaluuta stabiliseerimiseks nii euro, Inglise naela kui ka Norra krooni suhtes.
Küll aga on üks asi, millest rootslased praegu loobuda ei taha ja need on puhkused soojadesse maadesse. Selle asemel, et keerulistes majandusoludes puhkused tühistada, kannatatakse nendega seotud lisakulud välja. Samas tuleb seegi kohaliku majanduse arvelt.
«Puhkus on enamiku inimeste jaoks väga püha asi,» märkis Rootsi ühe suurema reisibüroo Ving pressiesindaja Charlotte Hallencreutz. «Nad pigem jätavad uue pesumasina ostmata kui puhkusereisile minemata.»
Nõrgenev Rootsi kroon on muutnud ka sealsed ettevõtted odavamaks ja atraktiivseks ostjatele. Ettevõtete ühinemis- ja üleostmistehingute arv on viimase 200 aasta kõrgeimal tasemel. Teiste hulgas on välisinvestorid ära ostnud näiteks Viktoria Parki ja Wilson Therapeuticsi.
Ka Rootsi poliitiline eliit on hakanud kahtlema riigi senises rahapoliitikas, mis on toonud kaasa valuuta nõrgenemise. «Pikas perspektiivis ei ole see Rootsile hea,» märkis opositsioonipoliitik Elisabeth Svantesson. Ta lisas samas, et seda peab otsustama Rootsi Pank, mis edasi saab.
Rootsi rahvusvaluutat tabas eile ka viimase üheksa päeva suurim langus pärast seda, kui keskpanga president Stefan Ingves märkis, et tema hinnangul ei saa Rootsi kroon enam nõrgeneda.
Maailma olulisemate valuutade seas on Rootsi rahvusvaluuta praegu üks kõige kehvema kursiga, kuigi Bloombergi prognoosid näitavad, et aasta lõpuks peaks olukord paranema.