Eesti võib ELi eelarvekärbetest kardetust kergemini välja tulla

Klen Jääratsi sõnul on kärbetest hoolimata uuel eelarveperioodil Eesti jaoks ka positiivseid sõnumeid. Üks on näiteks see, et me liigume abivajajate seast ära. Foto: JUSS SASKA

Kuigi ELi järgmise seitsmeaastase eelarve kaks suurt kärpekohta on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika vahendid, hakkavad praegu teada oleva info põhjal otsetoetused Eesti põllumeestele uuel perioodil kasvama ning ka euroraha võib meile alles jääda rohkem, kui võiks arvata kõige mustema stsenaariumi järgi.

«Mis puudutab ühtekuuluvusvahendite kasutamist, siis see metoodika on olemas nii olemasolevas eelarves kui aluspõhimõtetes. Ja aluspõhimõtete järgi võiks Eesti osa väheneda 45 protsenti. Eelmise eelarve arvutuste põhjal 40 protsenti,» märkis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats eile ELi uut eelarvekava tutvustaval pressikonverentsil.

«Kui Andrus Ansip ütleb, et kolmandiku võrra, siis ta väheneb vähem, kui me oleksime puhtalt metoodikate alusel arvutada suutnud,» selgitas Jäärats. Riigikantselei euroasjade direktori sõnul on see hea uudis, kuna väheneva raha osakaal jääb siis tõenäoliselt väiksemaks, kui ta tegelikult olla võiks. «Kolmandik versus tänased reeglid on suhteliselt hea samm.»