Kõrge euroametnik: Rubesa väljavahetamine ei muuda Rail Balticu probleeme olematuks (1)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni TEN-T Põhja- ja Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann
Euroopa Komisjoni TEN-T Põhja- ja Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann Foto: Erik Prozes

Kuigi praeguseks on kiremöll Rail Balticu ühisettevõtte lätlannast juhi ümber mõneks ajaks vaibunud, võib teema taas üles kerkida sügisel, kui Baiba Rubesa ametiaeg läbi saab ning aktuaalseks muutub küsimus tema jätkamise osas. Küll aga hoiatab kõrge euroametnik, et tema väljavahetamine ei pruugi projekti probleeme lahendada.

«Nagu te teate, siis proua Rubesa leping lõpeb oktoobris. Mina ei tea, kas ta jätkab sellel kohal. Tean vaid, et see küsimus on juba tõstatunud,» märkis möödunud reedel Sloveenia pealinnas Balti riikide ajakirjanikele ELi transpordivõrgustike (TEN-T) Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann, kes hoiab tihedalt ka Rail Balticu projektil silma peal.

«See on väga hea küsimus,» tunnistas kõrge euroametnik küsimuse peale, mida teeb Komisjon siis, kui Rubesa välja vahetatakse ning uue tegevjuhi sisseelamine projekti ajakavas veelgi viivitusi kaasa toob. 

On ju Euroopa Komisjon just mõned kuud tagasi tekkinud lahkhelide tulemusel toonitanud, et enam ei tohi projektis viivitusi tekkida, ajakavast tuleb kinni pidada ning plaanitud tegevustega tuleb edasi minna. Vastasel juhul võib löögi alla sattuda nii Rail Balticule juba eraldatud raha kui ka projekti võimalused edasisteks tegevusteks Euroopa Liidult rahastust saada. 

«Te ju teate, et seal ei ole küsimus ainult ühes inimeses. Ka oma aruteludes oleme jõudnud järelduseni, et ühe inimese väljavahetamine ei lahenda küsimusi, mis on riikide vahel tekkinud. See on väga selge,» sõnas Trautmann. Küll aga märkis ta, et on rahul nende arengutega, kuhu Rail Baltic praeguseks on jõudnud.

«Selle aasta lõpetame paremas seisus, sest ees seisab Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) viimane taotlusvoor [sellel eelarveperioodil]. Meie eesmärgiks oli, et Rail Baltic saaks CEF-ist võimalikult palju raha ära taodelda. Et projekt saaks võimalikult hea stardipositsiooni,» rääkis kõrge euroametnik. 

Tema kinnitusel on Euroopa Komisjon selgelt väljendanud, et Rail Baltic on ka järgmisel rahastamisperioodil (2021-2027) eelisarendatav projekt. «See on väga oluline ka projekti usaldusväärsuse tagamiseks,» märkis Trautmann.

Rail Balticu projekt on kolme aasta jooksul (2015-2017) saanud Euroopa Ühendamise Rahastust 682 miljonit eurot, sellele lisandub omaosalusena veel 142 miljonit eurot. Projekti kogueelarve on hinnanguliselt 5,8 miljardit. Praeguse ajakava kohaselt on Rail Balticu valmimisajaks 2025-2026, raudtee antakse käiku 2026. aastal.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles