Kas kaubanduskeskused lähenevad buumile?
1. mai 2018, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/04/18/7795052t1h8991.jpg)
Kuigi võiks arvata, et e-kaubanduse arenedes traditsiooniliste kaubanduspindade arv väheneb, tõestab areng vastupidist – turul on veel ruumi uue põlvkonna kaubanduskeskustele, kirjutab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.
T1 Tallinn Mall, Ülemiste keskuse põhjalik renoveerimine, Porto Franco keskus, Tallinna Kaubamaja laienemine, Alko 1000 plaan rajada Eestisse kokku 15 poodi, Rimi uus hüpermarket, väidetav IKEA tulek Eesti turule - see on Tõnis Rüütli sõnul vaid põgus loetelu tulevastest uutest kaubanduspindadest Eestis, vahendab Äripäev.
Sealjuures võib õigustatult tekkida küsimus, kust kõik need kaubanduskeskused endale kliendid leiavad, kui juba viis aastat tagasi oli Eestis nii palju kaubanduspinda, et kõik eestlased oleks olnud võimalik sinna sisse ära mahutada?
Rüütli sõnul oleme me aastakümneid harjunud rääkima ja mõtlema Tallinnast kui 400 000 elanikuga linnast, kuid juba praegu on tallinlasi 450 000, mis on väga suur muutus ja pealinna elanikkond järjest kasvab.
«Suundumus on jätkuv ja lähema viie aasta jooksul kasvab Tallinn poole miljoni elanikuga minimetropoliks,» sõnas Rüütel, lisades, et arvestatav kliendibaas on ka Tallinnaga piirnevates valdades elavad inimesed, keda hinnanguliselt on üle 100 000. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori sõnul mängib rolli ka eestlaste suurenev jõukus - majandus kasvab mõistlikus, kuid heas tempos, 4–5 protsenti aastas ehk Rüütli sõnul rahval raha on.
Loe lähemalt Äripäevast.