:format(webp)/nginx/o/2018/03/21/7707993t1haa32.jpg)
Peaminister Jüri Ratas vastas esmaspäeval riigikogu arupärimisel valitsuse liikmete kokkulepete kohta OÜ Est-For Investiga, tema sõnul polnud nelja ministri möödunud aasta veebruaris toimunud kohtumine Est-For Investi esindajatega salajane ning kohtumisel ei sõlmitud koostöölepingut.
Ratase selgituse kohaselt arutasid 2017. aasta veebruaris aset leidnud kohtumisel asjassepuutuvad valitsuse valdkonnaministrid Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants ning erainvestori Est-For Invest OÜ esindajad investoripoolseid ettepanekuid. «Kohtumine ei ole olnud salastatud,» ütles peaminister pressiteate vahendusel.
Peaminister lisas, et tegemist on ja peakski olema tavapraktikaga, kus riigi jaoks võimaliku suurinvesteeringu kavandamisel püüab valitsus leida võimalusi investori ettepanekud ära kuulata. «Antud kohtumisel arutati ettepanekuid, kuid ei fikseeritud ega sõlmitud koostöölepingut Est-For Invest OÜ ja valitsuse vahel. Kohtumisel räägitu kohta on asjaosalised andnud oma kommentaarid nii avalikkusele kui ka ajakirjandusele,» rääkis Ratas.
Ratas märkis, et planeeringu koostamisest huvitatud isiku ehk taotluse esitanud Est-For Invest OÜ sõlmitud koostöökokkulepe rahandusministeeriumiga allkirjastati 10. juulil 2017. Tegemist on riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkuleppega, mille kohaselt kannab Est-For Invest OÜ planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud.
«Selle avaliku koostööleppe punkti 5.3 kohaselt võib huvitatud isik kokkuleppe üles öelda, kui huvitatud isik loobub puidurafineerimistehase rajamisest või on ilmselge, et puidurafineerimistehast ei ole võimalik planeeringuga kaetud alale rajada,» ütles peaminister.
Ratas lisas, et valitsusel kui planeeringu koostamise algatajal ja kehtestajal on igal hetkel õigus planeeringu koostamine põhjendatult lõpetada. Põhjendamata jätmise korral võib järgneda kohtuvaidlus riigi ja Est-For Invest OÜ vahel ning tuleneda nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks.
«Tänaseks ei ole Est-For Invest OÜ tasunud ühegi planeeringu koostamise käigus tehtava tegevuse eest,» ütles Ratas. Ta lisas, et koostööleppe võib leida rahandusministeeriumi koduleheküljelt. «Riik on tänaseks kandnud tagasihoidlikke kulusid seoses puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks vajaliku riigihanke väljakuulutamise teavitusega.»
Peaministri sõnul otsustas valitsus, et eriplaneeringu protsessis on vajalik tagada kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseadusele. Seejuure lisas ta, et omavalitsustel on planeerimisprotsessis ülioluline roll ning kinnitab peministri sõnul valitsuskabineti otsus.
«Samuti otsustasime üksmeelselt, et vajaduse korral kaasame väliseksperte. Esiteks olen öelnud, et keskkonna arvel seda tehast ehitada ei saa. keskkonnaministeerium on seisukohal, et ilma uuringuteta ei ole alust väita, et tehase rajamine takistas veemajanduskavades seatud eesmärkide saavutamist. Kui aga kavandatava tehase keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena selgub, et tehase rajamine takistab veeseaduse eesmärkide saavutamist, siis heitvee juhtimiseks sellistel tingimustel tehasele keskkonnakompleksluba väljastada ei ole võimalik ning tehast piirkonda rajada ei saa,» märkis Ratas.
Peaminister Jüri Ratas vastas Vabaerakonna fraktsiooni kuuluvatele riigikogu liikmete poolt 22. märtsil esitatud arupärimisele valitsuse liikmete kokkulepete kohta OÜ Est-For Investiga.
Arupärijad viitasid «Pealtnägija» saates toodud faktidele, et valitsusel on olnud pikaajaline koostöö OÜ Est-For Investiga, et luua Tartumaale tselluloositehas. Kohtumised, kirjavahetus ja kokkulepped leidsid aset 2017. aasta veebruaris. Saates toodud faktide kohaselt osalesid tehingutes kõiki koalitsioonipartnereid esindanud ministrid. Arupärijate hinnangul oli tegevus koalitsiooniülene ja koordineeritud.
Arupärijad soovisid teada, kuidas valitsus on seal fikseeritud soove täitnud, millised tegevusplaanid on seatud ning millised eelarvevahendid on antud koostööleppe alusel kulutatud ja palju on plaanis veel kulutada
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)