/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/04/29/7814225t1h54aa.jpg)
Euroopa rahandusministrid soovivad digiäri maksustamisel aluseks võtta kas ettevõtte üleilmse käibe või kasutajate arvu, mis aga väikesele Eestile ei pruugi sobida.
Tõniste näeb Euroopa digimaksustamise kavas probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks tuleb silmas pidada liikmesriikide erisusi ning seetõttu läheneda paindlikult piirmääradele, millega määratakse digitaalsete teenuste maksu alla kuuluvad ettevõtted,» ütles Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel osalenud Eesti rahandusminister Toomas Tõniste. «Eesti vaates on 100 000 kasutajat hoopis midagi muud kui näiteks Saksamaal.»
ELi rahandusministrid arutasid laupäeval Bulgaaria pealinnas Sofias ettevõtete maksustamise tulevikku, mille osaks on samuti Euroopa Komisjoni digimajanduse maksustamise ettepanekud. Nende kohaselt kehtestatakse ajutine maks 750-miljonise üleilmse käibega ettevõtetele, mille teatud digiteenuste müügitulu ELis ületab 50 miljonit eurot. Maksu alla läheksid interneti reklaamiteenuste ja kasutajaandmete müük ning vahendusplatvormide teenused.
Teise pikaajalise lahenduse kohaselt maksustatakse piiriüleselt teenitud kasum ka juhul, kui ettevõttel ei ole riigis füüsilist asukohta. Maksustamise alus on oluline majanduslik kohalolu, mis tekib riigis 7 miljoni euro müügitulu, 100 000 kasutaja või 3000 ärilepingu korral.
Ministrid arutasid Sofias ka riskide vähendamisele suunatud panganduspaketi ettepanekuid, mida Eesti üldiselt toetab. Eesistujariik Bulgaaria soovib järgmisel rahandusministrite kohtumisel paketis kokkuleppele jõuda. Pärast seda saab edasi minna ühtse hoiusekindlustuse aruteludega.
Majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamise aruteludes rääkisid ministrid majandusliku lähenemise ehk konvergentsi teemadel. Viimaste kümnendite kogemuse põhjal pole EMUsse kuulumine takistanud konvergentsi ehk struktuursetes mahajäämuses ei saa süüdistada eurot. Väga palju sõltub riikide endi poliitikavalikutest kasvusõbraliku keskkonna loomisel.
Eesistujamaa Bulgaaria tutvustas kolme suunda kapitaliturgude liidu edasiseks arendamiseks, mille kohaselt on kapitaliturgude toimimiseks institutsionaalne raamistik ülioluline. Seda aitaks veelgi tõhustada ühtsem järelevalve. Eesti ei ole veendunud, et järelevalveasutuste pädevuste tsentraliseerimine tagab tingimata suurema järelevalve efektiivsuse. Keskse järelevalvepädevuse andmine Euroopa väärtpaberiturujärelevalve asutusele võib väiksemate investeerimisteenuste pakkujate halduskoormust pigem kasvatada.
Reedesel eurorühma kohtumisel said ministrid ülevaate Kreeka programmi viimase ülevaatuse ettevalmistusest. Programm lõppeb suvel.
Euroala rahandusministrid arutasid ka Euroopa Komisjoni ülevaadet euroala riikide palgaarengute kohta. Euroalas tervikuna on palgakasv veel aeglane, selle kiirenemine aitaks tõsta sisenõudlust ja elatustaset.