Närilisi peletavad mürgid ja lõksud

Paide Aiakaupade müüja Anet Abel ütleb, et kõige rohkem küsitakse rotimürki 342, mida kulub nädalas 80-pakine kastitäis ehk 20 kilo. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Külmemate ilmade saabudes pressivad ennast majadesse toasooja otsima hiired ja rotid, hävitades toidutagavarasid ja jättes endast maha ebameeldiva mustuse.

Mahetalunik Jüri Rõõmusaar võib sel sügisel muretu olla, sest suureks on kasvanud tema eelmisel aastal võetud emased kassipojad, kes püüavad kinni viimse kui hiire. Mahetootjana on tal mürke kasutada ka keelatud, kirjutab

Järva Teataja

.

Varemgi kasse pidanud Rõõmusaar teab öelda, et isased kassid on laisemad ja püüavad hiiri ehk ainult siis, kui neid on tõesti palju ja mõni neist peaaegu suhu jookseb. «Hästi pika ja peenikese sabaga kass on palju parem hiirepüüdja kui lühikese ja tömbi sabaga kass,» avaldas Rõõmusaar teisegi nipi.

Kui majapidamisse siginevad rotid, kes on kassidele kinni püüda liiga suured, on Rõõmusaar närilistele püünise meisterdanud.

See on vineerkast, mille luuki hoiab lahti traat, kuhu külge paneb Rõõmusaar peibutuseks tükikese juustu. Nii kui rott traati puutub, langeb lõks kinni. «Siis rott koti sisse, matsti vastu maad ja surnud ta ongi,» õpetas ta.

Koduses majapidamises aitavad tulemuslikku võitlust närilistega pidada ka aastatega järjest suureneva valikuga näriliste tõrjevahendid.

Mürgid jagunevad kolmeks

Kahjuritõrjevahendite sissetooja Pest-Chemical OÜ müügijuht Anu Algo ütles, et üldjoontes jagunevad vahendid kolmeks: söötmürgid, lõksud ja puurid, liimpaberid ja liimid.

Söötmürgid jagunevad omakorda sise- ja välisruumidesse sobivaiks. Siseruumidesse sobivad kaerahelbepõhised söödad, näiteks Rotex-2 või rotimürk 342.

Algo selgitas, et välistingimustes rikneb kaerahelves kiiresti, läheb hallitama ja siis närilised seda enam ei söö. Siseruumidesse sobib ka teraviljal põhinev Anti-Rats-2, mis on Algo ütlust mööda näriliste seas populaarne ja süüakse mitme mürksööda seast ära kindlasti esimesena.

Nii sise- kui välisruumi sobivad parafiini alusel toodetud söötmürgid. Müügil on neid kuubikute, padjakeste, rõngaste ja seebikujuliste söötadena, näiteks Detia rattakesed.

Algo selgitas, et närilistel on tungiv vajadus hambaid kulutada, seepärast närivad nad kõike, mis närimist kannatab ning parafiini alusel toodetud söötmürgid on neile hea närimismaterjal.

Algo selgitab, et tänapäevased hiire- ja rotimürgid liigitatakse antikoagulandite hulka, mis tähendab, et vere hüübimine on takistatud. «Juhul, kui vett kätte saada on närilistel raske, nad lihtsalt kuivavad ja lagunemisel tekkivat kohutavat haisu ei ole,» lausus ta.

Algo ütles, et on olnud juhuseid, kus leitakse surnud hiir nagu hiir ikka, aga kes puudutamise peale pudeneb tolmuks.

Kui näriline põlgab ühe sööda ära, soovitab Algo proovida teisel toimeainel põhinevat sööta.

Kõik söötmürgid on ostes kasutusvalmis, neid ei pea segama, peenestama ega lahustama.

Turul on ka mitmesuguseid lõkse ja puure. Lisaks tavalõksudele on poest osta tugeva ehituse ja aromaatse pedaaliga lõksu. «Sinna ei ole vaja täiendavat sööta lisada, sest kerget ja meeldivat lõhna eritav kollane pedaal meelitab närilisi ligi,» täpsustas Algo.

Jutud juustust kui hiirte lemmiksöögist on Algo ütlust mööda pärit rohkem lapsepõlvest ja multikatest. Professionaalsed tõrjetegijad soovitavad hoopis keedetud või veelgi parem praetud pekikamarat. «Loomulikult ajab ka juust asja ära,» lisas ta.

Neile, kes lõkse kasutada ei taha, soovivad loomakesi elusalt püüda ja hiljem loodusse tagasi lasta, soovitab Algo hiire- ja rotipuure. «Halvemal juhul naksab kinnikukkuv puur loomakeste sabaotsa, paremal juhul istuvad nad tervelt ja vaguralt puuris,» põhjendas ta.

Isegi rändrott võib Algo ütlust mööda puuris kükitades armas välja näha, aga siiski tuleb meenutada, et just nemad levitavad kõige rohkem haigusi ja parasiite.

Kolmas võimalus on peibutusaroomiga lõhnastatud liimpaberid-püünised, mida leidub nii hiirte kui rottide tarbeks.

Kasutada on liimpaberit lihtne: eemaldada liimile asetatud lisapaber ja asetada püünis näriliste käiguteedele. Üks püünis püüab enamasti ühe närilise, misjärel tuleb püünis kas põletada või prügikasti visata.

Tõrjevahendid lähevad hästi kaubaks

Suurte tugevate rändrottide püüdmiseks on parem kasutada papialusele pigistatud liimi. Selleks tuleb võtta suur papialus, mille keskele asetada sööthõrgutis.

Hõrgutisest väljapoole vedada parajalt paks ja lai rant liimi, kusjuures hõrgutise ja liimirandi vahe tuleb jätta nii suur, et näriline hõrgutist ilma liimile astumata kätte ei saa.

Paide Aiakaupade müüja Anet Abel ütles, et praegu on näriliste tõrjevahendite müügi kõrgaeg ja nii võib juhtuda, et mõni toode lõpeb otsa enne, kui nad jõuavad juurde tellida.

Abel märkis, et poest ostetakse kõige rohkem mumifitseerivaid mürke ja kaerahelbepõhiseid söötasid. Populaarsed on ka hiire ja roti liimpüünised. «Eks ta selle pärast ole populaarne, et hiir sureb sealsamas ära, ei lähe kuskile minema ega hakka haisema,» selgitas Abel.

Loomaarst Berit Põldsamm ütles, et tänapäevased mürgid on suhteliselt ohutud selles mõttes, et kui lemmikloom juhtub sööma mürki söönud hiirt või rotti, siis tavaliselt enam mürgistust ei saa, sest mürk on juba läbi töödeldud.

Põldsamm soovitas paigutada mürki sellistesse kohtadesse, kust koerad-kassid kätte ei saa, sest kui loom sööb mürki otse, põhjustab see mürgistuse.

Sellisel juhul tuleks võtta ühendust loomaarstiga ja mürki söönud loom võimalikult ruttu oksendama panna. «Tuleb teha maoloputus, et mürk enne imendumist organismist kõrvaldada,» täpsustas Põldsamm.

Põldsamm selgitas, et nüüdisaegsed mürgid toimivad aeglaselt. «See tähendab, et hiir või rott käib neid söömas mitu päeva järjest, enne kui ära sureb,» lausus ta. «Muidu tekib närilisel hirm ja järgmine rott ei lähegi sööma, kui eelmine sinna kõrvale ära sureb.»

Seega, kui majapidamises on mürki kasutatud ja tundub, et lemmikloom käitub kuidagi imelikult - on tavalisest uimasem või oksendab, oleks mõistlik pöörduda loomaarsti poole. «Hea, kui inimene teab ka mürgi nimetust, sest teatud mürkidele on vastumürke ja saame lihtsamini ravimeid valida,» selgitas Põldsamm.