/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811360t1hc8a9.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Katri Urke sõnul on Eesti majapidamised õppinud rohkem säästma.
Eesti Panga ökonomist: majapidamised on õppinud rohkem säästma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimastel aastatel on eestlased säästnud varasemast suurema osa oma tuludest ja majapidamiste säästmismäär ehk tarbimiskulutustest üle jääva tulu suhe kasutatavasse tulusse on jõudnud järele Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale. Eesti elanike praegune kõrge säästmismäär on igati ootuspärane,» kommenteeris ökonomist Katri Urke Eesti Panga blogis, lisades, et kui analüüsida Euroopa Liidu riikide majapidamiste säästmiskäitumist süsteemselt, siis selgub, et viimasel paaril aastal on Eesti majapidamiste säästmismäär reageerinud säästmist mõjutavatele makromajanduslikele teguritele nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides keskmiselt.
Urke sõnul on majapidamiste säästmiskäitumine oluline nii lühi- kui ka pikaajalise majandusarengu jaoks. «Ühelt poolt on varasemast suurem säästmine kammitsenud eratarbimise kasvu. Teisalt laenatakse majapidamiste säästud välja ettevõtetele, kes rahastavad nendega investeeringuid. Ettevõtete investeeringutest ja põhivara hulgast omakorda sõltub tulevane majanduskasv. Majapidamiste praegune kõrge säästmismäär peaks seega ettevõtete investeeringuid soodustama,» selgitas ökonomist, kelle sõnul on Eesti majapidamiste säästmiskäitumise poolest teistest Euroopa Liidu riikidest märkimisväärselt erinenud.
«Kiire majanduskasvu ajal ehk 2002.–2007. aastal oli majapidamiste säästmismäär Eestis märksa madalam kui teistes samasuguste makromajanduslike näitajatega riikides. Üleilmsele finantskriisile järgnevatel aastatel püsis majapidamiste säästmismäär vastupidi kõrgem, kui majandusnäitajate põhjal oleks võinud eeldada,» sõnas Urke, lisades, et majapidamised võisid majandusraskuste ajal mõista, et majanduslikult headel aegadel olid nad liialt vähe sääste kogunud, mistõttu säästsid nad 2010.–2014. aastal rohkem kui teiste sarnaste riikide elanikud.
Konjunktuuriinstituudi küsitluste põhjal suurenes sääste omavate perede osakaal ka 2017. aastal. «Loodetavasti jääb praegune mõistlik säästmiskäitumine püsima ning majapidamised ei rutta kogutud sääste majanduslikult heal ja kindlal ajal ära kulutama. See aitaks järgmiste majandusraskuste saabudes majapidamistel kergemini toime tulla,» lausus Eesti Panga ökonomist.