Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

POSTIMEES SLOVEENIAS Utoopia või aus unistus? Aastal 2050 ei toimu Euroopa kiirteedel enam ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liiklus Suurbritannia kiirteel
Liiklus Suurbritannia kiirteel Foto: Rui Vieira/PA Wire/Press Association Images

Euroopa Komisjoni transpordivolinikul, sloveeni päritolu Violeta Bulcil on julge visioon. Aastaks 2050 tahab ta Euroopa kiirteedel nulli viia nii surmaga lõppevate liiklusõnnetuste kui õhureostuse näitajad, aga ka transpordivaldkonda puudutava paberimajanduse.

«Me juhindume nn nullvisioonist ja seda kolmel tasandil,» rääkis Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc täna Sloveenia pealinnas Ljubljanas, kus alates kolmapäevast leiab aset kolmepäevane Euroopa transpordivõrgustike hetkeseisule ja tulevikule pühendatud kohtumine.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc Foto: Emmanuel Dunand / AFP

«Null surmaga lõppevat liiklusõnnetust, null heitmeid ja null paberimajandust. Seda kõike tahame me Euroopa transpordivaldkonnas saavutada aastaks 2050,» kirjeldas volinik. Bulci sõnul ei piisa ainuüksi nende eesmärkide saavutamisest, oluline on ka see, kuidas seda tehakse.

«Just sellepärast on keskendumine dekarboniseerimisele, rahastuse tagamine alternatiivsete taristulahenduste teadus- ja arendustegevusele ning linnade ja külade parem ühendatus kõrgel kohal meie igapäevaaruteludes,» märkis transpordivolinik. Bulci sõnul on taotluseks üleüldine käitumise muutus, mis muuhulgas soodustaks ka ringmajanduse arengut ELi liikmesriikides.

«Nagu ma ütlesin, meie eesmärk on väga selge. Me tahame viia transpordist tekkivad heitmed 2050. aastaks nulli. Ja ma tean, et on inimesi, kes ütlevad, et see on liiga ambitsioonikas eesmärk. Ma olen aga viimase kolme aasta jooksul õppinud, et kõik oleneb eesmärgipüstitusest ja selleks vajalike investeeringute suunamisest,» lisas volinik.

Just seetõttu suunabki EL raha uutesse, taastuvatesse energiasalvestusvõimalustesse ja uut liiki materjalidesse. «Kõik see on juba päevakorras. Ja küll me näeme peagi ka tulemusi,» märkis Bulc veendunult. Tema sõnul käib see kõik käsikäes digitehnoloogia arengutega. See tähendab nii ühistranspordi kui ka jagamismajanduse laiemat võidukäiku.

«Ma siiralt loodan, et suudame hoida suurandmed võimalikult avatud, et luua sobiv arengukeskkond uutele idufirmadele ja et lai hulk huvigruppe saaks selle valdkonna arengutes kaasa rääkida,» avaldas transpordivolinik lootust. Just digitehnoloogiatega seondub ka teine null-visiooni eesmärk, viia paberimajandus transpordivaldkonnas nullini. «Ja seda nii reisijate kui kaubavahetuse seisukohalt,» selgitas Bulc.

Ka usub transpordivolinik, et digitaalsed lahendused aitavad täita kolmandatki eesmärki, vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu Euroopa kiirteedel 2050. aastaks samuti nullini. «Ma siiralt loodan, et intelligentsete mobiilsuslahendustega suudame me kõrvaldada selle vaikse surmapõhjustaja Euroopa ühiskonnast lõplikult.»

Kolmapäeval alanud ja reedeni kestev Euroopa transpordivõrgustike kohtumine TEN-T Days leiab aset üheksandat korda. Sel aastal Sloveenias toimuval üritusel on üle 2300 osaleja, sealhulgas näiteks 17 ELi liikmesriigi taristu- ja kommunikatsiooniministrid, terve rida kõrgeid Euroopa Komisjoni ametnikke ja 80 uuenduslikke transpordilahendusi pakkuvat idufirmat.

TEN-T (Trans-European Transport Network - ing k) märgib üleeuroopalist võrgustikku, mis ühendab nii maanteed, raudteed, lennuväljad kui siseveeteed.

Tagasi üles