/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/08/5025867t1h4a6d.jpg)
Pangaliidu hinnangul pole Danske Banki otsusel lahkuda Baltikumi era- ja äriklientide turult mõju siinsele pangandusturule, sest Eesti pangandusmaastikku iseloomustab tihe konkurents.
Pangaliit: Danske lahkumise mõju Eesti pangandussektorile on väike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on Danske Grupi üldise strateegiaga, mida nad rakendavad ka teistel turgudel, näiteks Saksamaal ja Poolas. Eesti pangandusmaastikku iseloomustab tihe konkurents ja valikuvõimaluste paljusus, me ei näe otsusel olulist mõju siinsele pangandusturule,» ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm BNS-ile.
«Tänast Danske Grupi teadaannet kommenteerides saame lisada, et uudise valguses näeme Danske Banki spetsialiseerumist – juba varasemalt Eestis äriklientide teenindamisele keskendunud pank on oma sihtgruppi veelgi täpsemalt defineerimas,» ütles Talihärm.
Danske Bank Group teatas neljapäeval pressiteate vahendusel, et Baltimaade äritegevus viiakse kooskõlla grupi strateegiaga. See tähendab, et Danske Bank keskendub Baltikumis vaid Põhjamaade klientide tütarettevõtete ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele, millel on Põhjamaades tugev esindatus.
«See otsus on strateegiliselt kooskõlas meie üldiste ambitsioonidega keskenduda Põhjamaade klientidele. Seetõttu me muudame vastavalt Baltikumi äritegevust. Nii saame luua oma klientidele enim väärtust meie kogemuste, rahvusvaheliste teenuste ja lahenduste kaudu,» ütles Danske Banki International Governance and Secretariat üksuse juht Frederik Bjørn.
«Me ühtlustame Baltikumis oma väärtuspakkumised ja viime teenindusmudeli sarnasele riikideülesele ülesehitusele, nagu täna on näiteks Saksamaa ja Poola üksustes. Otsus tähendab, et meie ärimahud Baltikumis vähenevad, kuid muudatused toimuvad järk-järgult ja me teenindame oma kohalikke kliente veel mõnda aega ning jätkame olemasolevate kohustuste täitmist,» lisas ta.
Danske Banki Eesti haru on olnud seotud ulatusliku rahapesuga. Muuhulgas viis finantsinspektisoon Danske panga Eesti filiaalis 2014. aastal läbi kontrolle, mille käigus tuvastas inspektsioon suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed rahapesu tõkestamise normide rikkumised.
Taani finantsjärelevalve teatas möödunud aastal, et pangal on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel olulisi puudujääke ning esitas sellele süüdistuse Eesti filiaali rahapesuohtude ebapiisavas jälgimises.
Möödunud aasta septembris teatas Danske Bank, et on laiendanud oma Eesti filiaali klientide ja ülekannete uurimist vahemikus 2007 kuni 2015. Uurimist määrati juhtima Taani luureagentuuri endine juht Jens Madsen.
Oktoobris võttis Pariisi esimese astme kohus uurimise alla võimaliku rahapesu juhtumi Danske Banki Eesti filiaalis vahemikus 2008 kuni 2011. Taani ärilehe Berlingske andmeil on Prantsuse uurimine seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga.
Käesoleva aasta aprilli alguses teatas Danske, et ettevõtte juhatuse liige Lars Mørch, kes vastutas alates 2012. aastast panga Baltimaade äride eest, lahkub Eestiga seotud uurimise tõttu ametist. Mõni päev hiljem lahkus Danske Banki Baltikumi ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur ametist.