Uusi makse ei tule: riik pani paika nelja aasta majanduspoliitika

Valitsus tuli välja sammudega, kuidas järgmise nelja aasta jooksul majandust arendada. Foto: Pexels / CC0 Licence

Valitsus kinnitas täna riigi nelja aasta eelarvestrateegia. Üks eesmärk on riigi väljaviimine majandusseisakust. Vaatame, mida valitsus selle nimel järgnevatel aastatel teha lubab.   

Riigi eelarvestrateegia lõppdokumendis on kirjas, et valitsus näeb majanduskasvu peamise ühiskondliku heaolu kasvu allikana. Kiirema majanduskasvu saavutamiseks vähendab valitsus tööjõumakse ja suunab avalikke vahendeid tegevusteks, mis aitavad kasvatada meie inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimet läbi tootlikkuse kasvu.

Järgnevalt vaatama, mida on riik konkreetselt riigieelarve strateegias majanduse arendamiseks teha lubanud: 

1) Uusi makse ei kehtestata

Majandusarengu väljavaated on positiivsed. Rahandusministeerium prognoosib 2019. aastal majanduskasvuks 3,2% ja järgnevatel aastatel 2,9-3% aastas. Keskmine palk jätkab kasvu, maksukoormus püsib lähiaastatel 34% juures. See tähendab, et valitsus uus maksumuudatusi ei planeeri.

2) Teadus- ja arendustegevuse vahendite kasv ja tõhusam kasutamine

 Teaduse rahastamisel püütakse saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal, mis tagaks teadlastele suurema stabiilsuse ja ka vabaduse valida uurimisteemasid vastavalt ühiskonna vajadustele. Selleks eraldatakse teaduse põhiinstrumentide rakendamiseks 2019. aastal täiendavalt 13,3 miljonit eurot (53,2 miljonit eurot 4 aasta peale).

Senisest enam pööratakse tähelepanu rakendusuuringute toetamisele, et teadus- ja arendustegevus panustaks senisest enam sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamisse. Jätkatakse perioodil 2019-2022 ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu korrastamise ja konsolideerimisega.

3) Tööjõu kättesaadavuse parandamine

Üheks suurimaks ettevõtete arengut piiravaks teguriks on tööjõu ja eriti spetsialistide puudus, mistõttu on äärmiselt oluline välisspetsialistide kaasamine.

Analüüsitakse täiendavaid muudatusi välistööjõu sisserände soodustamiseks. IKT spetsialistide nappusele toob leevendust IKT sektori arenguprogrammi elluviimine.

4) Taristuinvesteeringud

Aastatel 2019-2022 suunatakse teehoiu investeeringuteks 822,5 miljonit eurot, millest tähtsamad projektid on Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2 realiseks lõigus Jüri-Väo, Aaspere-Haljala maanteelõigu 2+2-realiseks ehitamine, 2+1 möödasõiduradade ehitamine Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maantee lõikudes ning Sillamäe liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks. Rukki kanali süvendamiseks on kavandatud 0,8 mln eurot

Ühistranspordi toetuseks on kavandatud kokku 394 mln eurot, sh maanteetranspordile kokku 168,8 mln eurot (sh maakondliku ühistranspordi tugevdamiseks 84 mln eurot), raudteetranspordile 121,8 mln eurot, veetranspordile 80,6 mln eurot ja õhutranspordile 22,7 mln eurot, mis võimaldab Kärdla ja Kuressaare liinile tuua 2 eraldi lennukit.

Toetatakse Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h kokku 10,8 mln euroga, sh EL poolne toetus on 10,4 mln eurot. Renoveeritakse TallinnTartu raudtee ja tõstetakse kiirusi (135 km/h) mahus 10 mln eurot

Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist. 2018. aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega. 2019. aastal algab Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks. 2019. aastal alustatakse vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustöödega. Alustatakse Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimisega mahus 8,9 mln eurot.

Aastani 2022 kavatseb valitsus investeerida 255 mln eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks.

Jätkatakse lairiba interneti juurdepääsuvõrkude passiivse taristu väljaehitamist mahus 10 mln eurot, millega paraneb internetiühenduse kättesaadavus nendes piirkondades, kus seni lairibateenus ei ole lõppkasutajale kättesaadav olnud.

5) Erasektori investeeringute ja tootlikkuse kasvu toetamine

Investeeringud teadmusmahukuse ja lisandväärtuse suurendamiseks erinevates valdkondades, et kiirendada tootlikkuse kasvu.

Tuginedes piloodi tulemustele avatakse ettevõtetele toote- ja tehnoloogiaarendusprogrammi järgmine faas, eesmärgiga suurendada ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning seeläbi kasvatada ettevõtete müügitulu uutest toodetest ja teenustest (20 mln eurot).

Senisest aktiivsemalt toetatakse IKT arenguprogrammi kaudu digipööret tööstus- ja ehitussektorites. Programmi kogueelarve aastatel 2018-2020 on 28 mln eurot.

Suurinvestori toetusmeede (10 mln eurot 2019-2022) loob eeldused uute kõrget lisandväärtust loovate töökohtade loomiseks Eestis. Lisaks pakutakse suurinvestoritele soodsamaid võimalusi infrastruktuuri võrkudega liitumisel ning välja töötamisel on tingimused suurtarbijatele energia- ja gaasihinna soodustuste pakkumiseks.

Eesmärgiga edendada institutsionaalset eksporti, on Eesti aktiivne liige Euroopa Kosmoseagentuuris. Ettevõtted ja teadusasutused osalevad ESA kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ning teistes tegevustes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (2,6 mln eurot aastas). Algavad sisulised ettevalmistused (hindamisraporti koostamine, meeskonna koolitused, teavitamine, lähetused) Eesti liitumiseks CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega (5,7 mln eurot). Tegevuste tulemusena suurenevad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusele.

Otsustavalt soovitakse parandada laevandusettevõtete maksukeskkonda ning luua tingimused kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.

Lisaks soovitakse soodustada konkurentsi pensionifondide turul ja pensionifondide investeeringuid Eestisse.

6) Energiatõhususe ja energiajulgeoleku kasvu toetamine

Panustatakse taastuvenergia arendamisse ning energiasäästumeetmetesse, muuhulgas jätkatakse elamute rekonstrueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonna 12 toetamist energiatõhususe eesmärgil. Jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist mahus 47,5 mln eurot.

Energiajulgeoleku kindlustamiseks jätkab valitsus ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks.

Ressursitootlikkuse suurendamiseks toetatakse ressursiauditite läbiviimist ja ressursitõhusate lahenduste investeeringuid 81 mln euro ulatuses.

7) Jätkuvad investeeringud põllumajandus- ja kalandussektoritesse

Aastatel 2018-2020 investeeritakse Eesti kalandussektorisse 72 mln eurot ning põllumajandussektori ja maaelu arenguks kokku 482 mln eurot. Sealhulgas suunatakse 15 mln eurot põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusena suurprojektile, mille abil rajatakse Eestisse uus põllumajandustootjate ühistute valitseva mõju all olev piimatööstus.

Parandamaks Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu tootjatega, tõstetakse põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses (2017.a 19,9 mln eurot, 2018.a 18,4 mln eurot ja 2019.a 16,9 mln eurot).

Mahemajandussektori muutmiseks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks ning Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise ärakasutamiseks alustatakse mahemajanduse tervikprogrammi elluviimisega, mis muudab mahemajandusega seonduva asjaajamise lihtsamaks, koordineeritumaks ning aitab kaasa mahetoodete ja – teenuste ekspordile.

Investeeritakse labori- ja katsekeskuste seadmetesse, mis tagavad laboratoorsete uuringute nõuetele vastavuse ja seeläbi tõhusama järelevalve toiduohutuse osas. Laiendatakse toiduohutuse seiret ja järelevalvet, täiendav rahastus 0,4 mln eurot aastas.

Käivitatakse mesilaspere toetusmeede (0,5 mln eurot aastas), millega aidatakse kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.

8) Ettevõtete bürokaatlike nõuete halduskoormuse vähendamine

Eesmärk on viia ellu ettevõtete tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekud, töötada välja ja rakendada ettevõtetele riigiga suhtlemisel ja regulatsioonide nõuetest tuleneva halduskoormuse ning avaliku sektori sisese bürokraatia pideva vähendamise mehhanism.

Statistikaamet vaatab üle kogutava statistika vajaduse ning otsib võimalusi statistikaga seotud kohustuste vähendamiseks ning andmete ristkasutuseks Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Panga registritega.

Loodud on bürokraatiavaba ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele – ettevõtluskonto teenuste ja kauba müügiks füüsilistele isikutele või kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas, mis lihtsustab väikeettevõtjate maksustamist ja aruandlust