/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/09/6424781t1h7549.jpg)
Kütusepaagi märge «no bio» võib tarbijaid eksitada, sest tegelikult ei tähenda see seda, et biokütust kasutada ei või.
Tasub teada: «no bio» kütusepaagil ei välista biokütuse kasutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neste jaemüügijuhi Kristi Pari sõnul tasub tähelepanelik olla vanema põlvkonna autode omanikel, sest suurema tõenäosusega võib just nende sõidukite kütusepaakidel «No bio» märk olla. Kui selline auto on kasutuses, tasub enne kütuse tankimist veenduda, millist biokomponenti on kütusesse lisatud.
«Diislikütustele lisatavaid biokomponente on kahte sorti. Kümme aastat tagasi leiutatud teise põlvkonna biokomponent HVO, mis sobib kõigile sõidukitele. Ja selle eelkäija, esimese põlvkonna biokomponent FAME, mis sobib enamikule uutele autodele, kuid ei sobi vanema põlvkonna mudelitele – neile, millel on märge «No bio». Bensiin 95-le lisatav biokomponent on etanool, selle kasutamise osas autotootjad piiranguid ei ole seadnud,» selgitas Kristi Pari.
Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaasikütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enamlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud diisel või etanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde. Üha enam toodetakse biokütuseid ja bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest.
1. mail jõustub Eestis üle-Euroopaline nõue, mis kohustab Eestit müüma biokütuseid vähemalt 3,1 protsenti tarbimisse lubatud kütusest. Alates 1. jaanuarist 2019 peab Eestis müüdavas kütuseenergias olema teise põlvkonna biokütuse (HVO) osakaal vähemalt 0,5 protsenti ja esimese põlvkonna biokütuse (FAME) osakaal mitte üle 7 protsendi.