/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/02/16/7587753t1ha065.jpg)
Euroopa Keskpanga uuringu järgi kasutatakse müügikohtades maksmisel Eestist veel vähem sularaha vaid Madalmaades.
Eestlased paistavad Euroopas silma pangakaartide kasutamise poolest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta esimeses kvartalis võtsid eraisikud Eestis iga päev sularahaautomaatidest välja keskmiselt 7,7 miljonit eurot ja kaardiga maksti päevas keskmiselt 11,3 miljoni eest.
Sularaha ja pangakaardi kasutamise statistika on euroalal riigiti väga erinev. Kui Malta elanikud teevad 92 protsenti oma ostudest sularahas, siis eestlased kasutavad müügikohtades makseid tehes sularaha vaid 48 protsendil juhtudest. Peale Malta on sularaha populaarne veel Kreekas ja Hispaanias, kuid kaardimakseid armastavad lisaks eestlastele ka Soome ja Madalmaade elanikud.
Sularahaautomaatide arv on Eestis viimase kümne aastaga viiendiku võrra kahanenud, kuid automaadist sularaha väljavõtmise tehingute arv on selle ajaga vähenenud veel rohkem ehk 31 protsenti. Sularahaautomaatide käive aga on suurenenud 15 protsenti, mis tähendab, et inimesed võtavad korraga välja suuremaid summasid. 2009. aastal võtsid eraisikud Eestis korraga välja keskmiselt 56 eurot, kuid selle aasta esimeses kvartalis juba 94 eurot.
Uuringus mõõdeti ka seda, kui palju sularaha inimene keskmiselt kaasas kannab. Euroala elanikul on rahakotis keskmiselt 65 eurot ning suurim summa ehk 103 eurot on kaasas sakslastel, väikseim ehk 29 eurot aga portugallastel. Eestlastel on rahakotis keskmiselt 43 eurot. Teistega võrreldes kannavad rohkem raha kaasas mehed ja vanemad inimesed.