Vastukaaluks Suurbritanniale, kes on pikemat aega väljendanud muret selles osas, millisesse ohtu võib Brexit seada triljonitesse küündivad finantssektori lepingud, ütleb Euroopa Liit, et pangad ja kindlustusseltsid peavad sellele probleemile ise lahenduse leidma.
Lätlasest eurovolinik kallas Brexiti eelõhtul pankadele külma vett krae vahele
Euroopa Komisjoni lätlasest rahandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles, et erasektor peab ise juhtohjad enda kätte haarama, kui tahab kindlustada, et Suurbritannia lahkumine EList ei avaldaks negatiivset mõju tänakehtivatele lepingutele, vahendab Bloomberg.
Probleem puudutab 110 triljoni euro väärtuses finantsinstrumente ja kümneid miljoneid kindlustuspoliise, mis võivad Suurbritannia järelvalveasutuste hinnangul muutuda pärast Brexitit ebastabiilseks, kuna ettevõtted ei suuda klientide ees võetud kohustusi täita.
«Meil puuduvad tõendid, et erasektor ise ei saaks selle olukorra lahendamisega hakkama,» märkis Dombrovskis Bloombergi TV-le eile antud intervjuus. «Oma ärimudelite ümberkujundamisega Brexiti-järgsele ajale sobivaks peavad turuosalised ise hakkama saama.»
Veel ei ole otsustatud, kuidas ja kas tänased lepingud jätkavad kehtimist ka pärast Suurbritannia liidust lahkumist. Dombrovskis märkis, et kavatseb seda teemat lähemalt arutada Inglise keskpanga presidendi Mark Carneyga ning Suurbritannia rahandusminister Philip Hammondiga.
Lepingute järjepidevus on saanud üheks Brexiti põhiküsimuseks, kuna tänakehtivad lepingud on koostatud pidades silmas täna ELi 28-le liikmesriigile kehtivaid regulatsioone. Kui aga britid lahkuvad liidust, kaotavad jõu ka ELi liikmesriikidele kehtivad lepingutingimused. Sellega muudab aga ettevõtetele võimatuks oma rahvusvahelisi kliente teenindada.
Nii Briti keskpank kui ka Suurbritannia finantsinspektsioon on juba kuid hoiatanud ohtude eest, mida see finantsstabiilsusele kaasa toob. Eelmisel nädalal tegid nad ettepanekuid võimalikeks seadusandlikeks muudatusteks, mis aitaks ohtusid leevendada. Ka finantssektor ise on omapoolsed ettepanekud välja käinud.
Küll aga ütles Briti finantsinspektsiooni juht Andrew Bailey eile, et britid ei pea olukorrale üksi lahendust otsima, vaid ka EL peaks siin omalt poolt tegema kõik, mis võimalik, et olukorda leevendada ja et Brexitile ei järgneks kriisi finantsturgudel.
Kuigi Bailey kinnitas ühtlasi, et Suurbritannia on valmis ka üksi selle eest vastutama, on see «kindlasti eelistuste seas teisel kohal», jäädes ilmselgelt alla Suurbritannia-ELi ühislahendusele.