Eesti andmekaitseseadused on Google'ist ka tugevamad

On asju, milles Eesti näitab Google'le silmad ette. Nagu näiteks siinne andmekaitseseadus. Foto: STEVE MARCUS / REUTERS

Järgmisel viiel aastal kujundatakse oluliselt ümber Eesti statistikaameti andmehaldussüsteem, mis võib tähendada nii analüütikute koondamist ministeeriumitest, kuid viia ka selleni, et statistikaameti kaudu saame Google’i kaudu kogutud andmeid. Küll aga peab siinne statistikaameti juht Mart Mägi Eesti andmekaitseseadusi internetihiiu omadest paremaks.

«Statistikaametit ootavad lähiaastatel ees suured muutused, millest saab kasu kogu Eesti,» rääkis hiljuti toimunud statistikaameti pressikonverentsil rahandusminister Toomas Tõniste. «Need põhinevad siis halduskoormuse vähenemisel, andmete kvaliteedi parandamisel ja tarbijasõbraliku personaliseeritud statistika pakkumisel,» kirjeldas minister. 

Pea aasta ametis olnud statistikaameti juhi Mart Mägi sõnul on asutus võtnud eesmärgiks saada Euroopa kõige efektiivsemaks statistikaametiks. Seaduse järgi on amet kohustatud andma informatsiooni kõikide Eesti ühiskonnanähtuste ehk keskkonna, majanduse, sotsiaalelu ja rahvastiku kohta ja seda teeb asutus ka Mägi kinnitusel tänagi.

«Küsimus on, kuidas teha seda veelgi kiiremini ja paremini. Meil on väga ühesed väljakutsed,» märkis statistikaameti juht. Peamine avalikkuse ootus on, et infot tahetakse saada kiiremini ning lihtsalt ja selgel kujul. «Veelgi enam, tegelikult on soov, et siin laua peal võiks olla purgikene, mille käest saaks küsida, mis on Eesti keskmine palk ja see purgike siis vastaks, et see oli nii palju,» kirjeldas Mägi.

Täna on ilmne, et mida kiiremini andmeid välja antakse, seda enam kannatab ka andmete kvaliteet. «Samas, kui me neid andmeid anname, siis me tahame veenduda, et need andmed on vähemalt sellise usaldusväärsuse tasemega, et nende põhjal on võimalik langetada teadmuspõhiseid otsuseid – ja kõike seda tahame teha väga madala halduskoormusega,» märkis statistikaameti juht.

Abiks ka Google

Nii asutakse järgmise nelja-viie aasta jooksul statistikaametit ümber kujundama andmeagentuuriks, mille põhiülesandeks on muuta info kiirelt, lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks nii riigiasutustele, ettevõtjatele kui ka kõigile teistele soovijatele. Mägi rõhutab iseäranis võimalusi, mis avanevad just ettevõtjatele, kes peaksid edaspidi oma ettevõtte näitajaid saama võrrelda näiteks oma valdkonna keskmistega.

Ühtlasi lubab statistikaamet, et aastaks 2022 on asutus võimeline vastama andmepäringutele 48 tunni jooksul. «Täna saame öelda, et me suudame vastata umbes poolele küsimustest väga lühikese aja jooksul,» märkis Mägi. Küll aga on teatud küsimusi, mille lahendamine võib täna veel aega võtta neli kuni kuus kuud.

Lisaks plaanib statistikaamet olemasolevaid andmeid veelgi täiendada. «Võtame eeskuju Uus-Meremaast, kes on teinud ära nn andmejärve isiku kontekstis. See on analoog, mida kavatseme ehitada ka Eestis. Ehk selle andmejärve pealt – mis küll allub väga tugevatele turvareeglitele –, on võimalik vastata küsimustele väga-väga kiiresti,» rääkis Mägi.

Ka rõhutas ta, et enam ei käi jutt ainult riigi käsutuses olevatest andmetest. «Täna tegeleme väga  palju sellega, et leida teisi andmeallikaid – ehk eelkõige suurandmeid, millega me saame asendada ettevõtjate küsimusi,» kirjeldas Mägi samme, mida on ette võetud bürokraatia vähendamiseks.

Statistikaseadus kehtestab üsna üheselt, et ametil on õigus ettevõtetelt  andmeid küsida, nagu on ettevõtetel kohustus neid anda. «Kindlasti me mõistame seda, et ettevõtjale kaasneb sellega koormus,» möönis Mägi. Ka tunnistas ta, et sellega jaguneb ka halduskoormus ettevõtjate vahel ebaühtlaselt.

«Näiteks, kui me saame Eleringilt või sideettevõtjalt mingid andmed ja selle tulemusel kõik ülejäänud ettevõtjad ei pea esitama oma andmeid, siis ühtepidi on see positiivne efekt, aga me mõistame, et selle ettevõtja jaoks on see probleem, kes meie jaoks peab need andmed kokku panema,» märkis ta. Nii püüabki amet nii palju kui võimalik sellistele ettevõtetele nõu ja jõuga abiks olla.

Mis puudutab andmete küsimist selliste netihiidude nagu Facebooki või Google käest, siis läbi rahvusvaheliste konsortsiumide juba töö käib ka selles suunas. «Praegu Facebookiga meil minu teada initsiatiivi veel püsti pandud ei ole, aga ma ei saa seda Ameerika kohta päris välistada,» rääkis Mägi. 

Küll aga on Google'iga moodustumas nii Euroopa statistikaametite konsortsiume kui ka ÜRO tasemel ka rahvusvaheline. «Kui me lähme informatsiooni küsima, siis kõike küsida ei ole mõistlik. Sa lihtsalt ladustad seda ja sul ei ole sellega midagi teha,» sõnas Mägi. 

Nii ongi statistikaametite võrgustikes üks arutelu koht, mis informatsiooni, kui sagedasti ja millisel kujul täpselt vajatakse. «Selles osas võib öelda, et rahvusvahelisel tasandil käib juba täna tõsine koostöö Google'iga,» toonitas Mägi. Ta toob välja, et näiteks pagulasrännet juba analüüsitakse Google'i otsingute põhjal, täpsemalt nende otsingute põhjal, kus nad  uurivad oma sihtlinnu.

Eesti andmekaitseseadused väga tugevad

Olukorras, kus ametist on kujunemas andmeagentuur, mille põhiülesanne on muuta info kiirelt, lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks ettevõtjatele, riigiasutustele ja kõigile teistele soovijatele, on kindlasti põhjendatud küsimus, kuidas kogu selle protsessi tulemusel tagatakse andmete kaitse.

«Tegelikult on meil Eestis väga hea ja tugev isikuandmetekaitseseadus ja kõik, mis me teeme, vastab absoluutselt sellele isikukaitseseadusele. Kusjuures, küberturvalisuse ja isikuandmete puhul me võime jätkuvalt öelda, et meil on tugevam kaitse kui Google'il,» sõnas Mägi.

Küll aga on Eestis nõrgas seisus üksikandmete kaitse. «Üksikandmed puudutavad eelkõige ettevõtjaid. Ei soovi nemadki, et nende ettevõtete andmed oleks kõigi jaoks nähtavad. See on osaliselt isegi ärisaladus. Tõsine teema on nüüd see, kuidas me kaitseme neid üksikandmeid,» märkis statistikaameti juht.

Samas kinnitas ta, et Eestis on see praegu tagatud. «Kui te näiteks andmebaasis otsite midagi, tahate otsida konkreetse sektori ettevõtjaid Põlvamaal, siis sagedasti te näete, et seal on auk, seal ei ole ühtegi näitajat – aga samas te teate, et seal on mingi ettevõtja –, siis tegelikult see, et me ei avalda neid andmeid, ongi nende üksikandmete kaitse,» kirjeldas ta.

Ka ütles Mägi, et suuri infrastruktuurihankeid seoses süsteemide uuendamisega ei tule. «Me ei ehita ühtegi püsisüsteemi. Peamine, millest me räägime, on andmelaondus, andmejärvendus, mille puhul on võimalik kõik meie rakendused lõikuda väikesteks Lego klotsideks ja meie rakenduste maksumus ei ületa ühelgi juhul poolt miljonit eurot,» selgitas statistikaameti juht. 

Kuivõrd samamoodi maksu- ja tolliametiga teenindab ka statistikaametit sama IT-üksus ehk rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT), siis on nende vastutada nii see, et süsteemid oleks turvalised, kui ka see, et plaanitavad rakendused valmiks õigel ajal. 

Kokku läheb 16 miljonit

Puhtalt IT-investeeringute maht on kokku 11 miljonit, millele lisanduvad veel arenduskulud kokku 5 miljoni euro ulatuses. Mägi sõnul saab Eesti selle süsteemi tegemisega isegi odavalt hakkama. «Võin öelda, et Uus-Meremaal kulutas 60 miljonit kohalikku dollarit,» tõi ta välja. Eurodesse ümberarvutatuna teeb see ligi 36 miljonit eurot.

Ühtlasi tähendab süsteemimuutus seda, et järgmise viie aasta jooksul kujundatakse ümber ka teatud töökohad nii statistikaametis endas kui eri ministeeriumides. «Mis meil selgelt muutub, on kompetents. Seniajani on meil olnud kõrgharidusega matemaatikud, nüüd kasvab aina IT-inimeste hulk,» märkis Mägi.

Kuigi seetõttu statistikaameti enda töötajate arv ei vähene, on üsna selge, et väheneb analüütikute hulk ministeeriumides. Ameti sisulised muutused leiavad suure tõenäosusega kajastust ka nimemuutuse näol.