/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/04/24/7805985t1h2a5c.jpg)
Brüssel plaanib vähendada tuleval eelarveperioodil Euroopa Liidu rahastust Ida- ja Kesk-Euroopale ning suunata raha sealt lõunapoolsematele riikidele nagu Hispaania ja Kreeka, kirjutab Financial Times.
Brüssel võib vähendada Ida- ja Kesk-Euroopa eurotoetusi (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus on osa tuleval kuul tutvustatavast Euroopa Komisjoni eelarvekavast aastateks 2021-2027 ning puudutab 350 miljardi eurost ühtekuuluvuspoliitikat, mille eesmärk on toetada liidu vähem arenenud liikmeid.
Plaani kohaselt tahetakse muuta senist korda, kus raha jaotatakse võttes arvesse sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta ning asendada see laiemate kriteeriumitega. Uued kriteeriumid oleksid seotud muuhulgas noorte töötusega, hariduse, keskkonna, migratsiooni ja innovatsiooniga, kirjutab Financial Times.
Lisaks neile seotakse rahastuse andmine aga ka õigusriigi ja muude Euroopa Liidu põhimõtete järgimisega, samuti seatakse suuremad piirangud sellele, kuidas saadud rahastust kasutada võib.
Eelkõige on muudatused murettekitavad Poolale ning Ungarile, mis on ühtekuuluvuspoliitika suured tulusaajad, kuid on demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes Brüsseliga vastuollu sattunud. Seejuures on Poola ka hoiatanud, et Euroopa Liidu rahastuse sidumine kohtusüsteemi sõltumatusega tekitaks «tohutuid probleeme» ning rikuks riigi suveräänsust.
Reformi täpsed detailid on alles läbirääkimisfaasis, kuid diplomaadid ning ametnikud ootavad selle tulemuseks rahastuse suunamist Poolalt, Tšehhilt, Ungarilt ning Baltimaadelt lõunapoolsetele riikidele nagu Itaalia, Hispaania, Kreeka ning isegi osadele Prantsusmaa regioonidele.