GRAAFIK: kui head palka on Eestis võimalik teenida tipptegijast IT-arendajal, kokal, turundusjuhil või baaridaamil?

Klienditeenindaja Foto: Mihkel Maripuu

Palgainfo Agentuuri ja töövahendusportaali CV Keskus enam kui 14 000 osalejaga tööturu-uuringust selgusid talentide palgatasemed. Kui suurt palka teenivad Eestis oma ala parimad arendajad, müügispetsialistid, ajakirjanikud ja teiste ametialade esindajad?

Enam kui 4000-eurost brutopalka on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel IT-valdkonna töötajatel. Arvutivõrkude spetsialistide palgatase, millest 90 protsenti töötasudest on madalamad ja kümme protsenti veel kõrgemad, on 4045 eurot, tarkvara arendajatel 3397 eurot ja süsteemiadministraatoritel 2828 eurot.

Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad müügi tippspetsialistid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3680 eurot)  ja turundusjuhid pea 3000-eurost brutokuupalka (2993 eurot). Kõrgepalgalisi leidub ka avalikus sektoris, kus parimad osakonnajuhid teenivad 2888-eurost brutokuupalka.

Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult!

 

«Mitmetes sektorites mõjutab palgataset lisaks Eesti-sisesele tugevale rebimisele heade töötajate pärast ka avatus rahvusvahelisele tööturu konkurentsile,» rääkis tulemusi kommenteerides Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tema sõnul on kõrgepalgaliste töötajate värbamisel palgatase küll oluline, kuid veelgi tähtsamateks märksõnadeks on huvitav töö, arenguvõimalused, juhtimiskvaliteet ja võimalus töötada koos oma ala tippudega. «Samuti on oluline töö- ja elukeskkonna atraktiivsus ning sobivus töötaja eelistustega,» lisas ta.

Küll aga nentis Seeder, et erinevused töötasudes on suured, seda eriti juhtide ja tippspetsialistide töötasude osas. «Töötasude tasemete hindamisel peab silmas pidama, et mitmetel ametitel mängivad põhipalga kõrval olulist rolli ka tulemustasu ja muud lisatasud,» märkis ta. 

90. protsentiili tasemel töötasusid teenivad siiski vähesed – üle poolte ehk 57 protsendi töötajate brutotöötasu jääb 600–1400 euro piiridesse ehk nad saavad 500–1099 eurot igakuiselt kätte.

CV Keskuse kommunikatsioonijuht Henry Auväärt sõnas, et mitte kunagi varem ei ole olnud võimalik teenida Eestis nii kõrget palka kui praegu. «Tööjõupuudus survestab paljusid tööandjaid uute töötajate värbamisel oma palgatasemeid üle vaatama ja ühtlasi muutma palgapoliitika läbipaistvamaks – praegusel ajal avaldatakse 25–30 protsenti tööpakkumistest juba koos avaliku palganumbriga.»

Ka tõi ta välja, et uuringud on näidanud, et töötaja üleostmiseks tuleb tööandjal lauale tuua vähemalt 30 protsenti kõrgem palgapakkumine. «Taolist pakkumist saab tööandja kaaluda olukorras, kus tegemist on ametikohaga, mis suudab tekitada ettevõttele tuntavat lisaväärtust või kus luhtunud värbamisprotsess põhjustaks märgatavat kahju,» selgitas Auväärt.

Kõrge palk ei ole aga alati talentide meelitamise võtmeteguriks – töö atraktiivsust võivad tööandjad suurendada ka näiteks osaluse ja aktsiaprogrammidega. «Loomulikult ootavad tööandjad aga unistuste pakkumisele vastutasuks ka väga põhjalikke teadmisi ja oskusi, mis suudaks ettevõtte arengule tuntavalt hoogu juurde anda,» lisas ta.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2017. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse poolt korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Praegu on käimas tööandjate küsitlus, mis uurib põhipalkade muutusi ja muutuste põhjuseid. Mais 2018 käivitub suur töötasude uuring, mille käigus kogutakse andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt.