/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2018/04/21/7800573t1h5213.jpg)
Need Venemaa ettevõtted, kes sattusid USA viimaste sanktsioonide alla, soovivad riigilt 100 miljardit rubla (1,3 miljardit eurot) riigiabi.
Sanktsioonide alla sattunud Venemaa ettevõtted soovivad miljarditesse ulatuvat riigiabi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa valitsus on moodustanud rahandusministeeriumi juurde spetsiaalse osakonna, kes teevad sanktsioonide alla läinud ettevõtetega koostööd, teevad kindlaks nende probleemid ja teevad valitsusele sellekohalisi ettepanekuid, ütles rahandusminister Anton Siluanov eile Washingtonis ajakirjanikele. Üheks võimalikuks sammuks lisaks likviidsuse pakkumisele, on ettevõtete sümboolse hinna eest ajutine natsionaliseerimine selleks, et toetada töötajaid. Vene alumiiniumitööstusgigant Rusal natsionaliseerimisse kuuluvate ettevõtete nimekirja siiski ei kuulu, vahendab Bloomberg.
6. aprillil kehtestas USA sanktsioonid tervele reale oligarhidele ja ettevõtetele, mis põhjustas rubla nõrgenemise, aktsiate hinnalanguse ja võlakirjade müügilaine. Teiste hulgas langes sanktsioonide alla Rusali, mis on maailma suurim alumiiniumitootja väljaspool Hiinat, omanik Oleg Deripaska ja tööstuskonglomeraadi Renova Grupp omanik Viktor Vekselberg.
Riigistamisele läheb Venemaa suurim erapank Promsvjazbank, kellest saab sanktsioonide alla sattunud ettevõtete peamiseks likviidsuse pakkujaks, ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) koosolekul osalev Siluanov. Valitsus aitab ettevõtteid ka riiklike hangetega, näiteks nagu busside ostmisega.
Telekanalile CNBC ütles Siluanov, et Venemaa ei ole huvitatud vorst vorsti vastu tüüpi sanktsioonide sõjast. Siiski on parlament valmistumas seaduseelnõud USA-st ja teistest riikidest impordi piiramiseks. Kas eelnõu ka seaduseks vormistub, pole teada.