Eesti inimesed ostavad laenurahaga hoogsalt autosid ja maju kokku

Uusarendused, kortermajad Mustamäel Sõpruse puiesteel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles, et kui ettevõtete võlad vähenevad, siis majapidamised ostavad üha hoogsamalt laenuraha eest nii maju kui autosid. 

Nii kasvasid majapidamiste võlakohustused möödunud aastal 7 protsenti. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute oma, kirjutas Raudsaar.

Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sealhulgas kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

Ettevõtete võlg vähenes seevastu 2017. aastal ligikaudu 1 protsendi. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest.

Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

Eesti erasektori võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKT suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116 protsenti. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule.

Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5 protsenti SKTst.