Päevatoimetaja:
Sander Silm

Tallinna Vesi kutsus aktsionäre «barrikaadidele»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AS Tallinna Vesi juht Ian Plenderleith (vasakul) ja nõukogu esimees Bob Gallienne ettevõtte aktsionäride koosolekul.
AS Tallinna Vesi juht Ian Plenderleith (vasakul) ja nõukogu esimees Bob Gallienne ettevõtte aktsionäride koosolekul. Foto: Liis Treimann.

AS Tallinna Vesi tänasel aktsionäride üldkoosolekul kutsus ettevõtte juhatuse esimees Ian Plenderleith aktsionäre üles oma investeeringute kaitseks pöörduma nii riigikogu, peaministri kui europarlamendi saadikute poole.


Põhjus, miks riigi suurima vee-ettevõtte juht sellise pöördumisega välja tuli, peitub Eesti ametivõimude tegevuses.

Ühest küljest teeb ettevõttele muret mõne aja eest vastu võetud monopolide ohjeldamise seadus, mis seab löögi alla ettevõtte poolt teenitavad tulud, arvestamata, et tegu on erastatud ettevõtetega.

Teisalt on Tallinna Vesi seisukohal, et konkurentsiameti otsus mitte nõustuda ettevõtte taotlusega veetariife tõsta, eirab veefirma erastamislepingus sisalduvat tariifimehhanismi.

Plenderleithi sõnul pole konkurentsiamet ei Tallinna Veega ega selle aktsionäridega tariifipoliitika osas sisulist dialoogi pidanud ning konkurentsiamet rakendab oma metoodikat ühepoolselt.

See aga kahjustab tema kinnitusel AS Tallinna Vesi aktsionäride huve ning selliste toimingutega vähendatakse sisuliselt aktsionäride vara.

«Meie arvamus on, et toimub lepingu ühepoolne rikkumine ning investorite omandiõiguse selge rikkumine,» märkis Plenderleith.

Tema sõnul on ettevõte seetõttu alustanud ettevalmistusi, et vaidlustada Tallinna Vee tariifitaotluse rahuldamata jätmine halduskohtus.

Samas lisas veefirma juht, et oma õiguste kaitseks saavad välja astuda ka AS Tallinna Vesi aktsionärid.

Ühe võimalusena nimetas Plenderleith lobitööga alustamist riigikogu ja majandusministeeriumi suunal, küsides majanduslikke põhjendusi ettevõttele suunatud tegevuste kohta.

Ka pakkus Plenderleith välja, et aktsionärid võivad kirjutada nii oma valitud parlamendisaadikule, peaministrile kui ka Euroopa Parlamendi saadikule ning küsida tõestatud põhjendusi ametivõimude senise tegevuse kohta.
 

Tagasi üles