Värske uuring: välismaalt toodud alkoholi on tarbinud 39 protsenti Eesti elanikkonnast (1)

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alko 1000 Market alkopood Eesti-Läti piiril.
Alko 1000 Market alkopood Eesti-Läti piiril. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Värske alkoholitarbimise ja piirikaubanduse uuringu andmetel on välismaalt toodud alkoholi mingil määral tarbinud 39 protsenti Eesti elanikkonnast.  

Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud uuringust selgus, et 23 protsenti kõigist elanikest oleks nõus spetsiaalselt odavama alkoholi varumiseks reisima ning nende osakaal on suurim iganädalaste alkoholi tarbijate seas. Samuti on valmidus suurem Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanike seas.

Kümme protsenti kõigist elanikest ja 12 protsenti kõigist alkoholi tarbijatest on viimase aasta jooksul võtnud ette spetsiaalse reisi odavama alkoholi ostmiseks. Oluliselt rohkem on aga inimesi, kes küll spetsiaalset reisi ette pole võtnud, aga kes on kas toonud välismaalt alkoholi või palunud enda jaoks välismaalt akoholi tuua. Kogu elanikkonnast on selliseid inimesi 29 protsenti ja alkoholi tarbijate seas 34 protsenti.

Alkoturiste on keskmisest enam meeste seas ning noortes vanuserühmades. Samuti on alkoturiste rohkem Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis ning kõrge sissetulekuga inimeste seas. Alkoholi tarbimine on seejuures aga vähenenud nii alkoturistide seas kui nende seas, kes välismaalt toodud alkoholi tarbinud ei ole. Inimeste seas, kes on võtnud ette spetsiaalse reisi odavama alkoholi ostmiseks, on alkoholi tarbimine vähenud 29 protsendil ning suurenenud 17 protsendil.

Nende seas, kes pole ise spetsiaalsel reisil käinud, aga on kas välismaalt alkoholi ostnud või palunud seda enda jaoks kellelgi teha, on alkoholi tarbimine vähenenud 32 protsendil inimestest ning suurenenud kaheksal protsendil. Nende seas, kes välismaalt pärit alkoholi ostnud ei ole, on alkoholi tarbimine vähenenud 37 protsendil inimestest ning suurenenud kõigest kolmel protsendil inimestest.

«Piirikaubanduse alase debati valguses ning jälgides praegust uue riigieelarve koostamist, tekib küsimus, miks valitsus valib sajamiljonilise maksuauguga variandi, mitte aga 90 miljonit tulu ja piirikaubanduse kaotamise?» kommenteeris Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härmsi, lisades, et vastus «rahva tervise huvides» ei ole usutav, sest kodudes olevaid piirikaubandusest ostetud alkoholivarusid arvestades ei aita praegune olukord kindlasti tarbimist langetada.

«Nagu näitas ka täna tutvustatud uuring piirikaubanduse ja tarbimise kohta, on enamik piiri tagant alkoholi ostjad just noored inimesed. Ministeeriumi esitatud maksulaekumiste prognoos vaatab aktsiisitõusust põhjustatud piirikaubanduse mõjule kahjuks jätkuvalt läbi väga roosade prillide, kajastades pigem soovunelmat kui tegelikku elu Eesti lõuna- ja põhjapiiril,» lausus Härmsi.

Saku Õlletehase juhatuse liikme sõnul langetati värskes majandusprognoosis aktsiisilaekumise prognoosi küll 46 miljoni võrra, kuid sellega astutakse sama ekslikku rada, mis mullugi, kui  prognoosi toodi kahel korral allapoole ning lõplik laekumine kujunes sellegipoolest veelgi madalamaks. «Ka tänavu võib prognoosida, et sügisel ootab ees samas mahus ootuste allapoole korrigeerimine. Ja aasta lõpus selgub taaskord, et needki ootused olid liiga optimistlikud,» lausus Härmsi.

Loe lähemalt piirikaubanduse mõjust inimeste tervisele siit. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles