/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/18/7794839t1h20ef.jpg)
Ettevõtete innovatsiooniuuringu andmeil olid 2016. aastal 47,7 protsenti Eesti ettevõtteist uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Aktiivsemad uuenduste elluviijad on tööstussektori ettevõtted.
Uuring: pea pooled Eesti ettevõtteist peavad end innovaatiliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogiliselt uuenduslik ettevõte tuli vaatlusperioodil turule uute toodete või teenustega või panustas ettevõtte põhi- või tugiprotsesside täiustamisse, efektiivsemaks muutmisse. 2016. aasta andmetel oli 1650 ettevõtet tehnoloogilise uuendusega, neist üle poole kuuluvad tööstussektorisse.
Mittetehnoloogiliselt uuenduslik ettevõte võttis vaatlusperioodil kasutusele organisatsiooni või turundusega seotud uuendusi. 2016. aasta andmetel oli mittetehnoloogilise uuendusega 797 ettevõtet.
Enamikku ettevõtteid aga ei saa liigitada üksnes tehnoloogilise või mittetehnoloogilise uuenduse alusel. Väga sageli on ettevõtetes juurutatud mõlemat tüüpi uuendusi.
Koostöös ollakse tagasihoidlikud, enamasti ei kaasata uuenduste tegemisel teisi ettevõtteid, asutusi ega ülikoole. Uuringu tulemused näitavad, et perioodil 2014‒2016 on innovaatilistest ettevõtetest koostööd teinud veidi enam kui pooled (53 protsenti). Olulisemaks peetakse koostööd kontserni teiste ettevõtetega, erasektori ettevõtetega ning seadmete, masinate ja tarkvara tarnijatega. Ainult 11 protsenti ettevõtetest on teinud koostööd Eesti ülikoolidega, üksikud ettevõtted ka ülikoolidega Euroopas ja väljaspool Euroopat.
Uuenduslikkuse üks eeldus on järjekindel teadus- ja arendustegevus, mis uuringu andmeil on perioodil 2014‒2016 toimunud 18 protsenti innovaatilistest ettevõtteist, peaaegu sama paljudes ettevõtetes oli see ebaregulaarne. Suurele osale Eesti väikeettevõttetest ei ole teadus- ja arendustegevus jõukohane.
Uuenduslike ettevõtete arvu põhjal võib väita, et uuendusi tehakse vajaduste alusel pidevalt. Veidi üle poole uuringus osalenud mitteuuenduslikest ettevõtetest ei näinud uuenduste järele vajadust. Mitteuuenduslikest ettevõtetest 18 protsenti kaalus uuendusi, kuid neid ei võimaldanud juurutada takistavad tegurid, millest olulisemateks peeti rahapuudust, raskusi laenu saamisel, aga ka kvalifitseeritud töötajate puudust.
Innovatsiooniuuring tehakse ühtse metoodika alusel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikides iga kahe aasta tagant, uuringuperiood on kolm aastat. Uuringu metoodika alus on Oslo käsiraamat (Oslo Manual). 2016. aasta uuringu kogumisse kuulus 3714 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet, neist 1878 kuulus tööstussektorisse ja 1836 teenindussektorisse.