Alkoholiaktsiis – maksukadu 158,4 miljonit
Rahandusministeerium kirjeldab, et sihipärane alkoholi piirikaubandus Lätiga hakkas tekkima 2015. aastal, kuid toona oli maht väike ja see jäi alla 1 protsendi kogutarbimisest. 2016. aasta kevadel avati esimene alkoholipood Läti piiril ning ostlemine hoogustus, möönab ministeerium. Alguses osteti piirilt rohkem kanget alkoholi, hiljem tuli aga õlle ja muu lahja alkohol juurde, kusjuures määrava tõuke andis selleks 2017. aasta suvine aktsiisitõus.
Kui 2016. aastal moodustasid Läti piiriostud vaid 5,3 protsenti kõigist ostudest, siis tänavu oodatakse selle kasvamist juba 24,5 protsendini. Lisaks tundis rahandusministeerium muret selle üle, et Läti piirikaubanduse tõttu vähenevad ka soomlaste ostud Eestist, kuna kuna hinnavahed Soomega vähenevad.
«Suurte koguste ostjad võivad liikuda ostueelistustega Lätti ning väiksemad ostjad võivad loobuda piiriülesest ostlemisest,» tunnistas ministeerium.
Järgnevatel aastatel ootab ministeerium Läti piirikaubanduse kasvu hinnatõusu tempos.
Kui eelnev jutt arvudesse ümber lüüa, siis selgub, et 2016. aastal kaotas Eesti riik laekumata alkoholiaktsiisi ja käibemaksu tõttu 16,7 miljonit eurot ja 2017. aastal 57,8 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium, et maksukahju kasvab aga tervelt 83,9 miljoni euroni. See teeb kokku 158,4 miljonit eurot.
Tubakaaktsiis – maksukadu 13 miljonit eurot
Kuigi enim on piirikaubandusest kõneldes rõhutatud alkoholi ja kütust, ei saa ära unustada ka tubakat. Ministeerium märgib analüüsis, et tubakatoodete hinnaerinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht tagasihoidlik, olles peamiselt kaasnev nähtus alkoholiostudele.
Sarnaselt teiste kaupadega on ka sigarettide puhul oht, et kui soomlased käivad Eestist vähem alkoholi ostmas, vähenevad ka nende sigarettide ostud.
Rahandusministeeriumi rehkendustest selgub, et 2016. aastal kaotas Eesti riik laekumata tubaaktsiisi ja käibemaksu tõttu 2 miljonit eurot ja 2017. aastal 4,2 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks prognoosib rahandusministeerium, et maksukahju kasvab 6,8 miljoni euroni. See teeb kokku 13 miljonit eurot.
Olgu öeldud, et rahandusministeerium tugines arvutuste tegemisel deklareeritud kogustele, mida on korrigeeritud müüjate aktsiisitõusueelsete ettevarumisega.