Rahandusministeerium pidi täna tunnistama, et nende ootused aktsiisituludele on sel ja järgmisel aastal olnud liiga optimistlikud. Piirikaubanduse tõttu laekub kõvasti vähem nii tubaka,- kütuse- kui ka alkoholimakse.
Ministeerium tutvustas täna kevadist majandusprognoosi, mis annab ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse väljavaadetest. Tegu on väga olulise dokumendiga, kuna selle põhjal koostab valitsus riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022.
Nii rahandusminister Toomas Tõniste kui ka ministeeriumi juhtivametnike põhisõnum oli see, et Eesti majandusel läheb hästi. Meie olulisimad eksportturud kasvavad. Meie endi ettevõtete kindlustunne on kõrgem kui varem, nad investeerivad rohkem. Inimeste palgad on tõusuteel. Tänu selle suurenevad tervikuna riigi maksutulud. Aga mitte kõik maksutulud.
Mürki võtma ei pea
Nii torkasid üldise optimismi keskel silma aktsiisid. Sellele, et riik ootab tänavu eelarvesse ebanormaalselt palju aktsiisiraha, on varem tähelepanu juhtinud eeskätt alkoholitootjad, aga ka näiteks Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti rahvusvahelised autovedajad, kes tangivad diislikütust igalt poolt mujalt, aga mitte Eestist.
Uue kevadprognoosiga pidigi rahandusministeerium tunnistama, et varasemate kõrgete ootustega on puusse pandud.
Võtame näiteks alkoholiaktsiisi. Varem lootis riik selle pealt tänavu teenida 333 miljonit. Kui selline summa tõesti riigikaukasse kokku voolab, võtan ma mürki, lubas näiteks A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Nii absurdselt suureks pidas ta seda numbrit.
Täna selguski, et riigi uus lootus on teenida alkoholiaktsiisilt 287 miljonit eurot ehk tervelt 46 miljonit eurot vähem. Järgmise aasta ootusi kärbiti veel 44 miljoni euro võrra.
«Kunagi peab piirikaubandus stabiliseeruma, kuna kõik eestlased ei hakka Lätis käima.»
Kus on viinaralli lagi?
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitas, et suur osa prognooside vähendamisest tuli eelmiste aastate nõrgemate laekumiste tõttu. Mis saab aga sel aastal? Kas piirikaubandus süveneb? Kas soomlaste ostud Eestis on vähenenud? Kirsipuu ei osanud lõplikke hinnanguid anda.
Tema sõnul võime me näha lõunapoolse piirikaubanduse jätkuvat suurenemist. Samas ei pruugi. Meil on seda väga keeruline prognoosida, kuna pole teada, kus on viinaralli lõplik lagi, selgitas analüütik.
«Näiteks möödunud aastal kerkis lagi kõrgemale kui me eeldasime. Ja ei ole välistatud, et see lagi kasvab veelgi,» lisas ta. «Samas kuskil peab ta stabiliseeruma, kuna kõik eestlased Lätis käima ei hakka.» Üks on tema sõnul kindel – soomlaste ostud Eestis on vähenenud ja seeõttu laekub ka meile aktsiisi vähem.
Aga häda ei piirdu vaid õlle- ja viinamaksudega. Rahandusministeerium korrigeeris madalamaks ka tubaaktsiisi laekumist. Seda oodatakse tänavu 15 ja järgmisel aastal 14 miljonit eurot vähem kui esialgu. Sama lugu on kütusega, mille pealt oodatavaid makse kärbiti tänavu lausa 35 miljoni ja tuleval aastal 18 miljoni euro jagu.
Väiksemad aktsiisilaekumised sikutavad alla ka käibemaksu. Viimast peaks kahe aasta jooksul lakeuma 21 miljonit eurot vähem laekuma kui veel aasta tagasi plaanitseti.
Palgad kasvavad edasi
Nagu öeldud, olid rahandusminister Toomas Tõniste, Sven Kirsipuu kui ka ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben Eesti majanduse väljavaadete osas optimistlikud.
See väljendus nii hinnangutes kui ka arvudes. Kui mullu sügisel ootas ministeerium 2018. aastal majanduskasvuks 3,3 protsenti, siis kevadise majandusprognoosi alusel võiks selleks kujuneda 4 protsenti.
Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme, leidsid nad.
Kasvavad ka palgad. Prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk mulluse 1221 euroga võrreldes käesoleval aastal 1307 euroni ja 2019. aastal aastal 1381 euroni.
Samuti on rahandusministeerium pisut ülespoole korrigeerinud oma inflatsiooniootust – sügisese 2,7 protsendi asemel ootab ministeerium käesolevaks aastaks 2,9-protsendilist tarbijahindade muutust.
Nominaalselt ülejäägis, struktuurselt tasakaalus
Veel selgus kevadprognoosist, et Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKTst võrreldes möödunud aasta 9 protsendiga ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKTst.
Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKTst puudujäägis.
Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKTst, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKTst.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)