Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Valgevene devalveeris rubla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Laura Raus
Copy
Valuutapaanika Valgevenes.
Valuutapaanika Valgevenes. Foto: SCANPIX

Valgevene alandas oma valuuta ametlikku väärtust dollari suhtes 56 protsenti.


Ametliku kursi kohaselt saab tänasest ühe dollari eesti 4930 Valgevene rubla, samas kui eile sai 3155. Samuti vähendas Valgevene lubatava ametlikust kursist hälbimise piiri, nüüd on selleks 2 protsenti, vahendavad välisagentuurid.

«See, mida nad tegid, on positiivne samm,» kommenteeris devalveerimist Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ökonomist Aleks Pivovarski. Tema sõnul on Valgevene viimastel aastatel rahvusvahelist konkurentsivõimet kaotanud ja devalveerimine aitab seda taastada, kuna riigi kaubad muutuvad välisturgudel odavamaks.

Praegu on Valgevene väliskaubanduspuudujäägi tase üks maailma kõrgemaid, moodustades mullu IMFi andmetel 17 protsenti majanduse kogutoodangust. Seetõttu on riigi valuutareservid kiiresti vähenenud. Importööridel pole enam valuutat välismaalt kaupade ostmiseks, mistõttu paljud poed on kaubast tühjaks ostetud.

Lisaks on Valgevene riik ekspertide sõnul teinud ebamõistlikke kulutusi, seda eriti enne eelmise aasta presidendivalimisi, mille tulemusena sai taas võimule juba 1994. aastast riiki valitsenud Aleksandr Lukašenka. Näiteks on palgad avalikus sektoris IMFi andmetel lühikese aja jooksul kasvanud ligi poole võrra.

Valgevene on püüdnud reserve taastada laenude võtmisega. Eelmisel nädalal leppis riik Venemaaga kokku 3 miljardi dollari suuruse päästelaenu saamises kolme aasta jooksul. Siiski katab see laen vaid murdosa Valgevene hiiglaslikust kaubanduspuudujäägist.

Danske panga analüütikute sõnul on ka devalveerimine vaid osaline lahendus tõsistele probleemidele, millega Valgevene majandus silmitsi seisab. Devalveerimine tõenäoliselt oluliselt leevendab väliskaubanduspuudujääki, kuid samas kasvatab inflatsioonisurvet, kuna importkaubad selle tõttu kallinevad.

Tagasi üles