Vakra Soome tselluloositehases: ei haise siin midagi, pole mõtet luisata

Rainer Vakra annab tuld. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi sotsiaaldemokraat, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra on Tartusse kavandatava tselluloositehase suhtes skeptiline, pidi ta vähemalt Soomes asuvat Äänekoski tehast külastades möönma, et kohalikud inimesed on tehasega rahul ja ka paljuräägitud kassipissi haisu pole tunda.

KUULA Rainer Vakra intervjuud Kuku Raadiole:

«Kui vastata küsimusele, mida tihti küsitakse, et kas siin Äänekoskis haiseb, siis me võime öelda, et vähemalt hetkel ei haise. Ei hakka seda ka siin välja mõtlema või luiskama,» vahendas Vakra esimesi emotsioone. Ta andis oma hinnangu tuginedes haisule, mida on tunda Kehras, kus asub samuti tselluloositehas.  

Riigikogulase sõnul on Äänekoskis tselluloosi tootmine pika ajaloolise traditsiooniga tööstusharu. Kui esimesed kolm, mitmekümne aasta jooksul ehitatud tehast olid väga saastavad – lähedal asuvas jões polnud võimalik isegi ujuda või kala püüda – siis 2017. aasta ehitatud värske tehas häirib keskkonda vähem. Ja mis kõige tähtsam, kohalikud inimesed on tehase hästi vastu võtnud, lisas Vakra.

Ta rääkis, et kui üldse Eestis tselluloositehast rajama hakata, võiks seda kaaluda teha Ida-Virumaale. «See asendaks meie kõige saastavamat tööstusharu ehk põlevkivitööstust. Lisaks näeksid kohalikud inimesed, et nende töökohad säilivad, aga keskkond muutub puhtamaks ja õhk kvaliteetsemaks. Äänekoski inimesed ongi tehase nii hästi vastu võtnud, kuna nad näevad, et tänapäevane tehnoloogia on palju parem ja puhtam,» selgitas Vakra.

Vakra ei toeta tehase rajamist Tartusse. Tema sõnul on Eestis arutelu täiesti valest otsast alanud. «Meil on kõrgel mingid otsustajad, kes tehast soovivad. Aga tehase planeerimine peab hakkama pihta koos kohalike inimestega. Meie tahame jõge nö teistpidi voolama panna,» kritiseeris riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.

Ta on kindel, et taolise tehase ehitamiseks peab olema ajalooline järjepidevus ja kohaliku rahva toetus. «Kuna Tartus neid pole, siis ei saa ka projektiga seal edasi minna. Samas neile kahele kriteeriumile võiks vastata Ida-Virumaa,» selgitas Vakra.

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus täna täiest koosseisus Kesk-Soomes asuva Äänekoski biotoodete tehasega, et saada ülevaade tehase rajamise protsessidest ja rakendatud abinõudest looduskeskkonna kaitsmisel.

Mullu sügisel tööd alustanud Äänekoski tehas võrreldav Eestisse, täpsemalt Tartusse Emajõe äärde kavandatava puidurafineerimistehasega.

Äänekoski kaasaegsel tehnoloogial põhinev uus biotoodete tehas hakkas tööle mullu sügisel. See ehitati samas kohas 1985. aastal rajatud tselluloositehase asemele. Uus tehas annab toodangut 1,3 miljonit tonni aastas, mis on kolm korda suurem vana tehase toodangumahust.