/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/10/20/4615085t1h2360.jpg)
Möödunud aastal kasvas tööjõu tootlikkus rohkem kui tööjõukulu ning Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest, teatas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Ökonomist: Eesti majandust viib edasi tööhõive kasv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid üle mitme aasta taas. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu. Kui aasta esimesel poolel tugines majanduse kiirem kasv peamiselt tööjõu tootlikkuse paranemisele, siis aasta teisel poolel toimus kasv pigem tänu suuremale hõivele. Suurem tööjõunõudlus hoogustas omakorda palgakasvu, sest tööturul napib vaba tööjõudu. Palga omast kesisem tootlikkuse kasv viimaste aastate jooksul ei ole Eesti eripära, vaid iseloomustas ka naaberriike Lätit ja Leedut. Seal aga kasvas tööjõu tootlikkus 2017. aastal rohkem kui Eestis.
Töötajate arvu kasv kiirenes teisel poolaastal enamikul tegevusaladel, iseäranis tööstussektoris. Vabade töökohtade arv ja ettevõtete hõiveootused suurenesid märgatavalt juba mõne kvartali eest. Ettevõtted on optimistlikud, et hõive kasvab edaspidigi, aga see on keeruline, sest tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste seas on juba väga kõrge. 2017. aastal oli see Euroopa Liidu riikide seas Eestist kõrgem vaid Rootsis.
Palgakasv kiirenes aasta teisel poolel riigi haldusalas, eriti avalikus halduses – tõenäoliselt Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemise ja haldusreformi tõttu. Palgatõus hoogustus märkimisväärselt ka tänu investeerimisaktiivsuse suurenemisele hüppeliselt elavnenud ehitussektoris. Ehkki nominaalpalga kasv aasta teisel poolel kiirenes, jäi reaalpalga kasv eelnevate aastatega võrreldes vaoshoituks. Samasugune olukord valitses 2017. aastal paljudes Euroopa riikides – palgakasv kiirenes, kuid hinnakasv kiirenes veel rohkem. Suuremad erandid olid Ungari ja Tšehhi, kus reaalpalga kasv kiirenes märkimisväärselt.
Hoolimata sellest, et Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest inimestest, suurenes aktiivsus 2017. aasta teisel poolel veelgi. Töötuse määr oli eelmise aasta omast madalam sellest hoolimata, et töövõimereform toob tööturule inimesi, kellel on tööd leida raskem. Arvestades tööjõus osalemise määra kõrget taset ja väikest tööpuudust, on tööjõunõudluse kasvades tõenäoline, et palgakasv kiireneb ka edaspidi ja kasumikasv pidurdub.