Eesti Energia peab konkurendi küsimusepüstitust elektrihindade kohta sobimatuks

Elektrikapp Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Postimees kirjutas täna, kuidas konkurentsiamet on pööranud tarbijatele selja, kuna leiab, et need tarbijad, kes maksavad Eesti suurimale elektrimüüjale Eesti Energiale kallimat hinda kui teistele, ei vaja ameti kaitset, sest on vabaturutingimustes ise süüdi, kui ei otsi odavamat paketti. Eesti Energia leiab aga, et tema konkurendi Nelja Energia pöördumine konkurentsiameti poole oli selles küsimuses üleüldse asjakohatu.

«Eesti Energia on arvamusel, et Nelja Energia pöördumine konkurentsiametisse on põhjendamatu,» ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Ta loetles kolm põhjust, miks Eesti suurim elektritootja ja -müüja seda leiab. 

Esimesena tõi Kuusk välja, et Nelja Energia ei tegutse energia jaemüügiturul, seega tohiks energia jaemüügihinnad kuidagi mõjutada Nelja Energia konkurentsivõimet. 

«Nelja Energia tegeleb tuuleenergia tootmisega. Taastuvenergia tootmisele makstakse toetusi, mida finantseeritakse elektritarbijatelt kogutud rahaga. Seega lisaks hulgiturul (sh elektribörsil) müüdud elektrile saab Nelja Energia ka toetusi ning nende tegevust ei mõjuta seega jaeturu marginaalid,» märkis Eesti Energia esindaja.

Teisena rõhutas Eesti Energia sarnaselt konkurentsiametiga, et alates 2013. aastast on elektriturg vaba, mistõttu on kõigil tarbijatel vaba voli valida ise endale meelepärane elektrimüüja.

Konkurent eksitab avalikkust

Kolmandana märkis Kuusk, et  Eesti Energia puhul saab riik omanikutulu, mis kasutatakse kõigi Eestis elavate isikute hüvanguks.

«Kurb on tõdeda, kui eraettevõtjast Nelja Energia üritab eksitavate väidetega saavutada populaarsust ning seda tehes kahjustada riigile kuuluva äriühingu mainet,» märkis ta. 

Ka ütles Kuusk, et Nelja Energia juriidiline esindaja, vandeadvokaat Allar Jõks peaks olema teadlik advokaadikutse eetilistest väljakutsetest ning mitte kommenteerima ajakirjanduses käimasolevaid kohtuasju. Samuti hoiduma seda soovitamast oma klientidele.

Vandeadvokaat Allar Jõks on Nelja Energia esindajana juba varem nentinud, et kas selleks peaks siis ettevõte tingimata jaeturule sisenema, et konkurentsiamet nende kaebust tõsiselt võtaks. «Kas on õiglane, et senikaua peavad tarbijad maksma põhjendamatult kõrgeid tasusid?» küsib ta.

Jõksi sõnul tegutseb Eesti Energia lisaks monopoolsele jaeturule – kuna talle kuulub ülekaalukalt suurim, ligi 60-protsendiline turuosa – ka toimiva konkurentsiga elektri tootmise ja hulgimüügi turgudel, kus osaleb ka Nelja Energia. 

 

«Konkurentsiameti poolt kontrolli mitteteostamine võib viia olukorrani, kus Eesti Energia kasutab jaeturul teenitud võimalikku ebaseaduslikku tulu oma positsiooni parandamiseks teistel konkurentsile avatud turgudel,» leiab Nelja Energia juriidiline esindaja.

Nelja Energia juhi Martin Kruusi sõnul peaks konkurentsiamet antud juhul riigiettevõtte ülekaalukat mõju tasakaalustama ja eraettevõtjaid kaitsma. «Kui majanduspoliitiliselt on aktsepteeritav riigi konkureerimine eraettevõtjatega, siis peab see olema korraldatud selliselt, et kõigil oleks turul võrdsed võimalused, muidu konkurents lihtsalt ei toimi,» ütles Nelja Energia juht.

Konkurentsi vajalikkust saabki tema sõnul hinnata selle puudumise mõjude kaudu. «Otseselt toob see kaasa kõrgemad hinnad tarbijale ning pärsib suuremahuliste erainvesteeringute tegemist, mis omakorda tingib riigieelarve nappide vahendite kasutamise energiasektoris teiste riigile oluliste investeeringute arvelt,» märkis Kruus.

Tarbijate teadlikkus tõuseb?

Täna hommikul saatis Eesti Energia meediaväljaannetele ka avalduse, kus ütles, et lähtub hinnastamisel kliendi tarbimise ajaloost ning turusituatsioonist. «Nagu ka pangas ei saa kõik inimesed ühe intressiga laene, nii ka elektri hind sõltub konkreetse inimese tarbimisest,» märkis Eesti Energia energiamüügi Eesti turu juht Jaak Jõgi.

Ka ütles Jõgi, et pärast elektrituru avanemist 2013. aastal eelnes sellele Eesti Energia korraldatud üle-eestiline teavituskampaania. «Alates 2013. aastast on Eesti elektriturg toiminud aktiivselt ja tänaseks tegutseb turul ca 20 energiamüüjat,» kirjeldas ta.

Tema kinnitusel on tarbijate teadlikkus pärast 2013. aastat kõigi turuosaliste tegevuste tulemusel kasvanud. «Näeme, et kliendid teevad teadlikke valikuid lähtuvalt ennekõike sellest, milliste energiamüüjatega nad suhtlevad,» kinnitas Eesti Energia esindaja.

INFOKAST: Eesti Energia selgitab, millest koosneb ja sõltub elektriarve

Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergia (sõltub inimese tarbitud elektri mahust ehk tarbitud kWh), võrgutasu (sõltub tarbitud kWh) ning elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu (sõltub esimest kahest ehk kes palju tarbib, selle jaoks on ka need suuremad). 

Igal inimesel on võimalik energiakulusid kõige enam mõjutada oma elektritarbimist paremini planeerides, sest konkurentsi tulemusel on marginaalid aastatega langenud oluliselt. Iga kilovatt-tund, mis säästetakse tarbides, kajastub otseselt elektriarvel. Elektri tarbimise vähendamise hinnanguline mõju võib arvele olla kuni 20 protsenti.

Avatud turul on kõikidel elektrimüüjatel võrdsed tingimused teenuse pakkumiseks. Sageli ärgitatakse kliente elektrimüüjat vahetama vaid soodsuse argumendiga. Lubatavat säästu kliendi jaoks ei pruugi energiamüüja vahetamine tuua, kuna turul on pakkumised ühtlustunud. 

Energiavaldkond ja elektrihinna kujunemine tunduvad pealiskaudsel vaatlusel üsna lihtsad, kuid tegelikkuses mõjutavad elektrihinda nüansid, mis ainult soodsusele rõhudes võivad jääda märkamatuks. Peamisteks mõjutajateks on börsihinna kujunemine, enda tarbimise juhtimine, sobiva elektrienergia- ja võrgupaketi valimine vastavalt tarbimisele jne.

Samas omanike liidu esindaja Priidu Pärna märkis Postimehega suheldes, et vahetult pärast elektrituru avanemist 2013. aastal oli inimeste huvi teema vastu märksa suurem, kui see on praegu. Pärna hindas tarbijate teadlikkust elektrihindadest pigem keskmiseks.