Päevatoimetaja:
Sander Silm

Riik jättis omavalitsused lagunevate teedega omapäi (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lagunev kruusatee.
Lagunev kruusatee. Foto: Margus Ansu

Harjumaa Omavalitsuste Liit küsis katkiste teede remontimiseks valitsuselt erakorraliselt ligi pool miljonit eurot. Riik jättis nad rahast ilma, leides, et vallad peavad oma kulu ja kirjadega teed korda saama. 

Tänavu märtsi keskel kirjutas Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp majandusministeeriumile kirja, kus ta kurtis maakonna kruusateede viletsa olukorra üle. Ta kirjeldas, kuidas möödunud aasta sügis ja tänavune kevad on mõjunud kohalikele kruusakattega teedele laastavalt, lisaks jäi paljudes kohtades halva ilma tõttu sügisene hooldusremont tegemata.

«Kahjustuste lõplik ulatus selgub pärast teede sulamist, kuid juba praegu on ilmne, et kohalikel omavalitsustel tuleb teede nõutava seisundi tagamiseks teha sel kevadel tavapäraste tööde kõrval täiendavaid hooldustöid, mis kahjuks ületavad maakonna omavalitsuste eelarvete võimalusi,» ütles Sepp.

Kuna Sepp nimetas teede seisu suisa erakorraliseks, palus ta valitsusel leida sel aastal täiendavaid rahastamisvõimalusi Harju maakonna teede parandamiseks. Ta soovis riigilt 455 760 eurot toetust.

Samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka Rapla Omavalitsute Liit, kes palus valitsusel vajadusel panustada sel aastal täiendavalt nende teede hooldusremonti.

Kohalikud teed on omavalitsuse asi

Majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas vastas Sepale, et riik neile tänavu teede remondiks raha ei anna. Kuninga sõnul uurisid nad olukorra kohta ka maanteeameti käest. Viimane leidis, et Harjumaa teedel pole tegu eriolukorraga. Lisaks andis Kuningas mõista, et omavalitsused peavad ise hoolitsema selle eest, et seada teedele liikumis- või koormuspiiranguid, kui rasked veokid võivad teid kahjustada.

«Kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ning selle esmane ja peamine rahastamise allikas on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve,» jätkas Kuningas selgitamist. Kuninga sõnul on riik juba tänavu kohalike teede hoiuks jaganud toetusi pea 30 miljonit eurot. See, mis järgmistel aastatel saab, selgub riigi eelarvestrateegia aruteludel.

Lisaks korralisele toetusele saab majandusministeerium tänavu laiali jagada veel 9 miljonit eurot kohalike teete hoiu juhtumipõhiseks toetuseks. Sellest «rahapotist» on toetust saanud juba 27 kohaliku omavalitsuse üksust, teiste hulgas Lääne-Harju vald, Saue vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald, Maardu linn, Tallinna linn, kes kuuluvad Harjumaa Omavalitsuste Liitu.

Tagasi üles