:format(webp)/nginx/o/2017/07/03/6850599t1h92ad.jpg)
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul näitab mitme suure Eesti ettevõtte saatus, et omanikud pigem müüvad firma võõrastele, kui usaldavad seda juhtima oma järeltulijad. Seetõttu ei teki meil äridünastiaid ega pikka rahvuslikku kapitali.
90ndatel äri püsti pannud põlvkond hakkab jõudma pensioniikka ning peab otsustama, kas anda oma elutöö uuele põlvkonnale edasi või müüa maha. «Kes otsustab müüa, siis on selleks praegu hea aeg, sest maailmamajandus on tõusutsükli tipus, leidub nii raha kui potentsiaalseid ostjaid,» rääkis Oad.
«Teine variant on perefirmana jätkamine ning ettevõtte järgmisele põlvele üleandmine, mida Eestis aga nii tihti ei juhtu, kui võiks,» lisas Oad.
Koolijuhi sõnul on äridünastiad maailmas levinud praktika, kuid Eestis sellised traditsioonid praktiliselt puuduvad. «90ndate niiöelda võitjate põlvkond on harjunud kõike ise tegema ja otsustama ning võtab teisi arvamusi raskelt. Vanem põlvkond ikka kipub arvama, et uus on laisk ja keerab kõik vussi ning kindlam on juba ise äri maha müüa,» ütles Oad.
«Sellises olukorras on uuel põlvkonnal raske kõrvale tulla ja üle võtta. Sellest on kahju, sest ka ettevõtted on kultuuripärandi osa ning nende teenitav tulu jääks siia, mitte ei jookseks välja. Maailmapraktika näitab, et mitmendat põlvkonda jõukatest perekondadest tuleb sageli loomeisikuid ja kultuurielu edasiviijaid. Kognenud rikkus on kultuuri kütus,» sõnas Oad.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi sõnul peaks vanem põlvkond laskma noortel rohkem otsustada, vastutada ja ise kasvada. «Muidu jääb rahvusliku kapitali kiht õhukeseks, tegeliku majandusliku iseolemise vundament nõrgaks,» ütles Oad.
Märtsis teatasid Armin Karu ja Jaan Korpusov Olympic Casino ning Anatoli Kanajev Transiidikeskuse müügist välisfirmadele.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)