/nginx/o/2018/02/16/7587521t1h4641.jpg)
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide koostatud analüüsist selgub, et ligi viieprotsendine majanduskasv 2017. aastal on parandanud elanike elujärge ning peegeldab nii investeeringute aktiviseerumist kui ka kõrget tööhõivet. Kolm suuremat majandusprobleemi on jätkuvalt ettevõtete vähene innovatsioon, ebapiisav konkurentsivõime ja oskustööjõu puudus.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo märkis, et Eesti majanduse tervisega võib rahule jääda. Ta lisas, et kuigi Eesti on suutnud näidata viimase aasta jooksul kiireimat majanduskasvu Baltimaades ja Skandinaavias, pole põhjust loorberitele puhkama jääda.
«Majandus on viimase kümne kvartali jooksul näidanud stabiilset kasvu ja kuigi majandusnäitajate poolest oleme heades vetes, oleme suutelised palju enamaks,» ütles Palo. «Kvantiteedi asemel peame rohkem tähelepanu pöörama kvaliteedile,» lisas minister.
Kolm suuremat majandusprobleemiks on jätkuvalt ettevõtete vähene innovatsioon, ebapiisav konkurentsivõime ja oskustööjõu puudus.
Minister Palo sõnul on ettevõtete tööjõupuudus probleemiks kogu majandusele, kuid odava tööjõu riiki lubamise suurendamine ei ole lahenduseks, kui soovime säilitada või tõsta meie elanike sissetulekute taset. Rõhuasetus peab ministri arvates nihkuma nii kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu ligimeelitamisele kui ka olemasoleva kohaliku tööjõupotentsiaali ärakasutamisele ja sedasüsteemse ümber- ja täiendõppe toel. Palo lisas, et siinkohal pakub riik tuge erinevate programmide ja Töötukassa tööturumeetmete kaudu, mis toetavad struktuurseid muutusi majanduses.
Innovatsiooni hoogustamiseks ettevõtluses on Palo sõnul riigil plaanis palju tegevusi, sealhulgas tööprotsesside automatiseerimise toetamiseks ning uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks mõeldud programmid. «Täna saavad ettevõtjad kasutada ettevõtte arenguprogrammi teenuseid või KredExi tehnoloogialaenu ettevõtte äriprotsesside digitaliseerimiseks. Veel sellel aastal avanevad meetmed, mis toetavad ettevõtete digitaliseerimise analüüse ning innovatsiooni panustamist laiemalt,» selgitas Palo. Riik on toetanud ka kuue tehnoloogiaarenduskeskuse loomist, mille fookuses on uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine.
Minister selgitas, et konkurentsivõime suurendamine saab tänasel päeval tulla peaasjalikult kvaliteedi tõusu pealt, mitte odavamast hinnast. Selliselt talitades on võimalik majanduskasvu potentsiaali ära kasutada ning seda ka tõsta. «Mul on hea meel tõdeda, et ettevõtjad panustavad järjest enam oma konkurentsivõime tõstmisesse aktiivsema investeerimistegevusega, mille tulemusel kasvab ettevõtete tootlikkus,» sõnas Palo. Swedbanki tehtud uuringu põhjal kasvasid eelmisel aastal ettevõtete investeeringud kolmandiku võrra ning sellel aastal plaanib investeeringuid teha 92 protsenti küsitletud ettevõtetest.
EKI ekspertide hinnangul on ka eratarbimise seis jätkuvalt hea ning paranenud on kodumajapidamiste majanduslik olukord.
«Me näeme, et leibkonnad suudavad rohkem säästa, mis suurendab perede kindlustunnet. Siinkohal ei saa märkimata jätta asjaolu, et kodumajapidamiste paranenud majanduslikus olukorras mängib olulist rolli ka aasta alguses tehtud tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni, mille tulemusel jääb 75 protsendil töötajatest kuus kuni 64 eurot rohkem raha kätte,» arvas Palo.
2018. aastaks prognoosib EKI Eesti majandusele neljaprotsendilist kasvu, sealhulgas keskmise palga tõusu 1297 euroni.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)