Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul vajab viimasel ajal populaarsust kogunud ühisrahastuse turg rohkem läbipaistvust ja paremat investorite kaitset.
Hansson ootab ühisrahastuselt rohkem läbipaistvust
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
11. aprill 2018, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisrahastus (inglise keeles crowdfunding) on viimasel kümnendil arenenud uus finantseerimismeetod, mille korral saadakse äri alustamiseks vajaminev alginvesteering suure inimhulga pealt väikseid summasid kogudes.
Ühisrahastus on korraldatud peamiselt internetipõhiste platvormide kaudu, mida on Eestis viimasel tekkinud nagu seeni pärast vihma.
Eestis puuduvad praegu ühisrahastust reguleerivad seadused. Kuna riigikantselei tegi Eesti Pangale ettepaneku anda seaduse ette valmistamise kohta omapoolne sisend, võttiski teemal sõna panga president Ardo Hansson.
Ta leidis, et ühisrahastus on Eesti jaoks uusi võimalusi pakkuv – raha leidmine on eelkõige probleemiks väga väikestele ja uutele ettevõtjatele, kes ei saa tihtipeale pangast või muust finantsasutusest laenu.
Samas tõi Hansson ühisrahastuse probleemidena välja ebapiisava läbipaistvuse ja puuduliku investorikaitse. Samuti takistavad ühisrahastuse arengut kapitali piiriülest liikumist reguleerivad piirangud.
Samas märgib Hansson, et finantssüsteemi üldise stabiilsuse seisukohast ei ole ühisrahastus lähiaastatel eriti oluline või ajakriitiline teema. «Selle mõju vähendab ka esialgu suhteliselt tagasihoidlik seotus ülejäänud finantssüsteemi osadega, kuigi mõningate rahastamisprojektide kaudu see seotus siiski eksisteerib,» lisas ta.
Siiski toetab panga president Eesti jaoks selgema ühisrahastuse regulatsiooni loomist.