Uued telekommunikatsioonieeskirjad ei muuda Eesti mobiiliomaniku jaoks suurt midagi

Mobiilimast. Foto: Toomas Huik.

Kui sel kolmapäeval, 25. mail hakkavad Euroopa Liidus kehtima uued telekommunikatsioonieeskirjad, siis Eesti mobiilioperaatorite klientide jaoks sisuliselt väga midagi ei  muutu.

Nii EMT avalike suhete juht Kaja Sepa kui ka Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski sõnul see eeskiri Eesti mobiilsideoperaatorite kliente oluliselt ei mõjuta – sisuliselt väga palju midagi ei muutu.

Uued eeskirjad peaksid tagama telekommunikatsioonisektori suurema konkurentsivõime ja parema kvaliteediga teenused. Eeskirjad hõlmavad tarbijate suuremat kaitset ja rohkem valikuvõimalusi:

• võimalus vahetada tavatelefoni- või mobiilsideoperaatorit ühe päevaga, jättes telefoninumbri samaks;

• kliendi esialgse liitumislepingu maksimaalne pikkus on 24 kuud ja operaatoritel on kohustus pakkuda 12-kuulisi lepinguid. Tänu sellele on klientidel lihtsam operaatorit vahetada, kui nad leiavad parema pakkumise;

• selgem teave kliendi tellitud teenuste kohta. Tarbijalepingud peavad sisaldama teavet pakutava teenuse kvaliteedi miinimumtaseme kohta. Eelkõige internetiteenuse tellijad peavad saama nii teavet andmeedastuse haldamise meetodite ja nende teenuse kvaliteedile osutatava mõju kohta kui ka muid piiranguid hõlmavaid andmeid (nagu ribalaiuse piirangud, võimaldatav ühenduskiirus või teatavatele teenustele nagu IP-kõneteenustele juurdepääsu blokeerimine või piiramine); lepingud peavad sisaldama ka andmeid hüvitiste ja tagasimaksete kohta, juhul kui nimetatud miinimumtaset ei saavutata.

Suurem privaatsus ja turvalisus võrgukeskkonnas:

• tõhusam kaitse isikuandmetega seotud rikkumiste ja rämpsposti (soovimatu e-posti) vastu, kohustuslik teavitamine isikuandmetega seotud rikkumiste korral;

• selgem teave ja nõusolekunõuded teabe talletamiseks või selle kasutamiseks kasutajate seadmetes (nagu «küpsised», mis ei ole seotud antud hetkel kasutatava teenusega).

Raiski selgitas, et numbriliikuvuse kiiruse määramine tähendab seda, kui pikk tohib olla katkestuse aeg üleminekul ühe operaatori võrgust teise operaatori võrku. Raiski sõnul aga ei lasta Eesti kliendil juba praegu nii kaua kahe operaatori vahel loksuda – võrk on tavaliselt maas maksimaalselt 15 minutit. «Kliendi jaoks suuri muudatusi ei ole, lihtsalt tingimusi on täpsustatud. Näiteks täpsustati kliendi andmete töötlemise korda, milleks ja kuidas neid võib kasutada, ent midagi väga ei muutunud, et nüüd tohiks rohkem või vähem neid kasutada,» nentis Raiski.

EMT avalike suhete juhi sõnul kasutatakse juba praegu Eesti praktikas tähtajalise lepingu punktis määratud maksimumaega – 24 kuud. Sepa sõnul pole Eestis tõenäoliselt ühtki operaatorit, kelle tähtajalise lepingu kestvus oleks pikem kui 24 kuud, enamasti jäävad need kas 12, 18 või 24 kuu kanti.

Euroopa Komisjoni uued järelevalvevolitused ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) regulatiivsed volitused aitavad telekommunikatsioonioperaatoritel areneda ühtseks üleeuroopaliseks telekommunikatsioonituruks.

Selleks, et muuta valdkonna õigustik Euroopas järjepidevamaks, võivad riikide reguleerivad asutused viimase võimalusena kohustada näiteks märkimisväärse turujõuga telekommunikatsioonioperaatoreid lahutama sidevõrke teenustest, et tagada teistele operaatoritele mittediskrimineeriv juurdepääs. Telekommunikatsiooniteenuste ühtse turu tugevdamine on Euroopa digitaalarengu tegevuskava põhieesmärk.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid ELi telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste läbivaadatud eeskirjad ametlikult vastu 2009. aasta lõpus. Parlament ja nõukogu leppisid kokku, et eeskirjad tuleb 27 liikmesriigi riiklikku õigusesse üle võtta 25. maiks 2011. Sel kuupäeval jõustub kaks direktiivi: parema õigusloome direktiiv ja kodanike õiguste direktiiv.