/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/02/02/6306269t1h2938.jpg)
Logistika- ja majandusvaatleja Raivo Vare sõnul paistavad Rail Balticu vastaste emotsionaalsete avalike kirjade tagant kultuuri- ja kunstiinimeste kõrvad, kes tahavad end olulisena tunda ja ihkavad tagasi kaotatud ühiskondlikku mõju.
Enam kui 400 Eesti ühiskonnategelast nõudsid tänases Postimehes ilmunud avalikus kirjas Rail Balticu seaduse tühistamist.
Nad pöördusid riigikogu liikmete poole, öeldes, et Eesti vabariik on võtnud kohustuse viia ellu raudteeprojekt, mille aluseks on olnud audiitorfirma EY tasuvusanalüüsi vigane järeldus, et uus raudtee on ühiskonnale sotsiaal-majanduslikult tulus. See ei ole nii, leiavad allakirjutanud.
Raivo Vare, enam kui 400 Eestis vähem ja rohkem nimekamat ühiskonnategelast nõuavad Rail Balticu seaduse tühistamist. Mida te sellest arvate?
Ma ei tea ühtegi suurt projekti, mille vastu Eestis inimesed ei oleks. Võtame Tartu tselluloositehase või Saaremaa silla – esimene reaktsioon on see, et pole vaja! Ärme üldse uurigi! Me ei tahagi sellest midagi teada! Naljatledes võib öelda, et selles mõttes on Rail Baltic vägagi progressiivne projekt.
Ma arvan, et selline vastuseis on ühiskondliku heaolu märk. Inimestel pole muud teha. Suuri probleeme ei eksisteeri ja on aega tegeleda väikeste võitlustega. See on heaoluühiskonna lävele jõudmise tunnus. Nii on igal pool arenenud läänemaailmas. Me ei eristu siin kuidagi.
Ma ütlen päris ausalt, et protesti taga on see, et kultuuriintelligents vajab mingid ühendavat ja suurt teemat. Neil pole seda ammu olnud. Neist vanem põlvkond igatseb tagasi loomeliitude ühispleenumit, mis oli võimas poliitiline avaldus.
Kas projekti vastaste argumendid on teie arvates tõsiseltvõetavad? Mida te neist arvate?
Ma olen ajas jälginud, miks inimesed Rail Balticu vastu seisavad. Algusaegade etteheide oli see, et raudtee teeb Eesti keskelt pooleks. Siis tulid jutud, et raudtee ohustab Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu. Sellised veidi müstifitseeritud teemad.
Nüüdseks on aga emotsionaalsed ja NIMBY (not in my backyard - ärge ehitage minu tagahoovi!-toim) kaalutlused asendunud rohkem ratsionaalsete argumentidega. Tuuakse välja Exceli tabel ja öeldakse, et tasuvusanalüüsid on valed, et raudtee ei too meile nii palju raha, kui lubati ja nii edasi. Selles mõttes on progress toimunud.
Valdav osa raudtee vastastest, sealhulgas humanitaarid, ei jaga Excelist nagunii suurt midagi. Aga kuna eestvedamise liidrid on usaldusväärsed ja küllaltki ettevõtlikud inimesed, siis on ka humanitaaridel lihtsam oma emotsionaalset frustratsiooni välja elada, kui nad näevad, et Excel on mängu toodud.
Selles mõttes on teil õigus, et vahest tuntuimad raudteevastased ongi just kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Ma ütlen päris ausalt, et selle taga on see, et kultuuriintelligents vajab mingid ühendavat ja suurt teemat. Neil pole seda ammu olnud. Neist vanem põlvkond igatseb tagasi loomeliitude ühispleenumit, mis oli võimas poliitiline avaldus.
Avalikest kirjadest paistab selgelt läbi see, et kultuuriinimesed tahaks olla rohkem ütlejad. Võime isegi jõuda ühe poliitiku kunagise repliigini, et kultuuriinimesed jäägu oma liistude juurde. See, mida me nüüd näeme, on jõuline vastusamm.
Lisaks on peale kasvanud uus osa noori kultuuriinimesi, kel pole ühiskonnaelus midagi kaasa rääkida. Mida aeg edasi, seda rohkem me seda Rail Balticu vastased võitluses näeme. Soov tunda end vajalikuna.
See, et Rail Balticut ei tulegi, võib vägagi realistlik olla. Euroopas käib praegu väga kõva võitlus taristuprojektide üle. On täiesti võimalik, et Rail Baltic tõstetakse prioriteetide nimekirjas tahapoole.
Enne ütlesite ka seda, et projekti vastaste argumendid on muutunud ratsionaalsemaks. Kas te peate silmas raudtee tasuvusanalüüse? Kas kriitikute argumendid on siin õigel kohal?
Ma tooksin siia ühe teise näite. Hiljuti käis Eestis rääkimas Soome transpordiminister Anne Berner. Ta rääkis Tallinna-Helsingi tunnelist, aga jagas meile ka laiemalt õpetussõnu. Soomlased vaatavad kõiki suuri taristu- ja logistikaprojekte komplektis. Nad vaatavad, kuidas need loovad tulevikus uusi ühendusi ja sünergiaid. Minister ütles ka välja, et meie piirkonnas pole ükski taristuprojekt eraldi võttes ilmselt kasumlik. Seetõttu tulebki vaadata Rail Balticu laiemat mõju, sotsiaalmajanduslikke mõjusid. See on aga seotud teatud eeldustega, et mida tasuvusanalüüsi tegemisel arvesse võetakse...
Ja kas need eeldused, mille põhjal prognoositi näiteks Rail Balticu kaudseteks tuludeks mitmeid miljardeid õhusaaste ja müra vähenemise pealt, ei pruugi õiged olla?
Kindlasti võib selles analüüsis olla vaieldavad kohti. Üks on näiteks see, missugusena arvestas tasuvusanalüüs õhusaaste pealt saadud kaudseid tulusid. Kui uuring ütles, et maanteedel sõidavad Euro2 heitmestandardiga veokid, aga tegelikult on meil juba palju puhtamad Euro5 heitmenäitajatega veokid, siis see eeldus, et raudteele üleminek toob meile suure võidu, võib olla vale. Seetõttu peamegi sinna uuesti sisse vaatama ja korrektuure tegema, kui on vaja.
Kahelda selles, et uuringu teinud EY oleks kuidagi ebaprofessionaalne, on kindlasti emotsionaalne argument, millega ma ei nõustu.
Aga need on tegelikult vaid väiksed detailid. Mul on kahju, et me ei näe suuremat pilti. Me peame vaatama Rail Balticut suure transpordi- ja logistikasüsteemi osana, kuhu võiks tulevikus kuuluda veel palju asju: Muuga terminal, Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Ka see, et sakslased ostsid hiljuti Transiidikeskuse, on sellega vägagi tihedalt seotud. Natuke pikemaajalist vaadet ja haaret on vaja.
Näete Rail Balticu vastastel väljaastumistel ka lähenevate valimiste maiku?
Kindlasti. See on väga poliitiline teema. Kõik, kes on vastu, kruvivad nii palju juurde kui vähegi võimalik. Jahihooaeg on alanud, ütleme nii. Aga järgmise aasta mais peaks projekt lõplikult lukus olema, et siis 2020. aastal ehitama hakata.
Mis on teie soovitus Rail Balticu eestvedajatele, riikide valitsustele?
Kui vastastel on selged argumendid, kus nad ütlevad, et tasuvusanalüüsides on vigu, tuleks need üle vaadata ja parandada. Tuleb tegeleda rohkem selgitustööga, rahvale tuleks muuta Rail Baltic arusaadavamaks ja ka omasemaks. Praegu selgitatakse kogu projekti hoogtöö kaupa. Aga vastased töötavad kogu aeg ja teevad kampaaniat.
Mind häirib ka seda, et riik on võtnud palju üle vastaste retoorikat ja hakanud liiga palju usust rääkima. Kui üks usklik räägib teisega, ega siis keegi neist oma usku ei vaheta.
Lisaks ei maksa arvata, et Euroopa kannatus on lõpmatu. Kui me liiga kaua molutame, siis Euroopa hea usk lõpuks täielikult lahtub. See oleks kurb.
Kui tõenäoliseks peate, et Rail Baltic jääb üldse tulemata?
Meil on Baltikumis kogemus olemas, kuidas me oleme kaks väga suurt projekti maha munenud: Visaginase tuumajaam ja regionaalne LNG terminal. Need olid küll Leedus, aga ka Eestil on siin oma roll. Nüüd võib meie kord olla.
See, et Rail Balticut ei tulegi, võib vägagi realistlik olla. Euroopas käib praegu väga kõva võitlus taristuprojektide üle. On täiesti võimalik, et Rail Baltic tõstetakse prioriteetide nimekirjas tahapoole. Praegu on küll kinnitus olemas, aga me ei tea, kuidas elu edasi läheb, kui me takerdume vaidlustesse.
Palju nimekaid inimesi
Täna Postimehes ilmunud avalikule Rail Balticu vastasele kirjale on teiste seas on alla kirjutanud Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Margus Kasterpalu, Indrek Neivelt, Marju Lepajõe, Jaak Jõerüüt, Lehte Hainsalu, Tõnis Mägi, Toomas Kiho, Tiit Ojasoo, Mart Jüssi, Anu Lamp, Hendrik Relve, Riho Sibul, Andres Tarand, Leelo Tungal, Valdur Mikita, Erkki-Sven Tüür, Peeter Volkonski jpt.